Võõrliigid on saanud saatuslikuks nii mõnelegi eraldiseisvale ja omanäolisele ökosüsteemile. Erinevate tulnukliikide, näiteks sigade, rottide või küülikute põhjustatud keskkonnaprobleeme on uuritud juba aastakümneid. Nüüd on ohtu sattunud ka üks viimaseid Maal leiduvaid puutumatu loodusega paiku – Antarktika.

Praegu kaitseb Antarktikat veel mingil määral sealne külm kliima. Kui aga globaalsed temperatuurid tõusevad, kaob ära ka see tõke. Globaalse soojenemise tulemusena muutub Antarktika Lõuna-Ameerikale kõige lähemal asuv pisut soojema temperatuuriga Antarktika poolsaar sobivaks elupaigaks sisserändajatele, kirjutas Reuters.

Seega peavad Antarktikas pesitsevad linnud, hülged ja vaalad peagi hakkama maid jagama turiste ja teadlasi sõidutavate laevadega maale toodud hiirte ja rottidega. Hiired, rotid ja kassid on juba jõudnud Macquarie saarele Austraalia ja Antarktika vahel. Munadest ja linnupoegadest toituvad närilised võivad saada saatuslikuks paljudele pesitsevatele lindudele, nagu see on juhtunud Vaikse ookeani saartel.

Loomad pole ainus Antarktika ökosüsteemi ähvardav oht. Teadlased kardavad, et globaalse soojenemise jätkudes võivad Antarktikas kanda kinnitada mujalt sisse rännanud taimeliigid. Kõrrelist valge kastehein (Agrostis stolonifera) peetakse eriliseks ohuks. Antarktikas tulnukliike uuriv Dana Bergström sõnas: “See kõrreline levib kõikjale, seda leidub juba suuremal osal Antarktika saartest.” Ta lisas, et kui taim seal kord levima hakkab, lokkaksid praeguste eripäraste taimekoosluste asemel Antarktikas kõikjal vaid rohuväljad.

Bergström süüdistab võõrliikide sissetoomises Antarktikat külastavaid teadlasi ja turiste, kelle riiete külge taimede seemned, putukate munad ja seente spoorid haakuvad.

Tulnukliigid leiavad tee Antarktikasse hoolimata rangetest seadustest, millega reguleeritakse enamike taimsete ja loomsete toodete sissevedu. Bergström lisas: „Antarktika on viimane puutumatu looduse varjupaik maailmas. Ookeanid on teda siiani kaitsnud, kuid nüüd murravad inimesed neist kaitsemüüridest läbi.”

Allikas: Äripäev 31.01.08, Siim Sepp.