Porgandid sisaldavad ülejäänud juurviljadega võrreldes suuremal hulgal beetakaroteeni, mis muutub inimese kehas A-vitamiiniks. Viimane aitab täiustada naha, juuste ja küünte välimust ning hoiab hambad tervena. Igapäevane porgandisöömine alandab vererõhku ja kolesterooli taset organismis ning aitab reguleerida vere suhkrutaset.

Ühe uuema uuringu järgi parandab porgandi söömine rinnapiima kvaliteeti. Samas tasub silmas pidada, et liiga palju porgandeid mugides võib inimese nahk muutuda osaliselt kollakasoranžiks, eriti peopesadel ja jalataldadel.

Kes minevikku ei mäleta

Porgandid on algselt pärit Afganistanist. Sealsetes kasvutingimustes polnud porgand aga oranži värvi, mille järgi me teda tänapäeval tunneme, levinud värvusteks olid hoopis punane, lilla, valge ja kollane.

Porgandid kuuluvad sarikaliste (Umbelliferae) sugukonda koos selleri, tilli, peterselli, köömne ja eluohtliku surmaputkega. Nii vanad kreeklased kui ka roomlased kasvatasid porgandeid. Vana-Kreekas kutsuti teda philtron’iks, mis tõlkes tähendab armastuse loitsu. Nimelt usuti, et porgand muudab armuelu vürtsikamaks.

Hippokrates soovitas naistel süüa porgandi seemneid, et hoida ära rasedust (tänapäeva meditsiin sellist abinõu muidugi ei tunnista). Lisaks koostas ta hea tervise supi retsepti, mille peamiseks koostisosaks oligi porgand. Peale selle võis supi seest leida sellerit, porrulauku ja peterselli. Hiinas, Indias ja Jaapanis prooviti porgandeid kasvatada alates 13. sajandist ja tulemused polnud sugugi halvad – juurvili hakkas populaarsust koguma ka Aasia pinnal.

Alles 16. sajandil aretasid hollandlased meile tuntud oranži värvi porgandi, selleks ristati kahvatukollane porgand punast värvi viljaga. Uued ja säravalt oranžid porgandid rändasid koos hollandlastega Inglismaale kuninganna Elizabeth I valitsemise ajal. Seal muutusid viljad väga populaarseks söögiks ja ka moe-aksessuaariks. Daamidel oli isegi kombeks pista porgandilehed uhkeldamiseks peakatte vahele.

Muud huvipakkuvat

Tänapäeval on maailma kõige suuremaks porgandite tootjariigiks kujunenud Hiina, 2004. aastal moodustas seal toodetu 35% maailma kogusaagist. Teisel kohal on Venemaa ja kolmandal USA. 2005. aastal Suurbritannias korraldatud uuringu tulemuste põhjal on porgand brittide lemmik-köögiviljade seast kolmandal kohal. Maailma pikim porgand on olnud peaaegu viis meetrit pikk ja maailma raskeim kaalunud üle kaheksa kilo.

Allikas: www.tarbija24.ee 30.01.08, Robert Aps.