Paarkümmend tuhat valvast silma jälgisid möödunud neljapäeval läbi veebikaamera, kuidas üks rõõmus Tartumaa metsseaperekond metsapimeduses askeldas.

Kakkude huikamise aeg on tõesti käes, esimesi hüüdjaid on nii Tartus kui ka Tõrvas.

Olev Merivee kirjutab: “Kolmapäeva õhtupimedas tegime oma selle aasta esimese kakuringi. Kuidas kakuvärk juba on ka? Valgamaal Helme vallas, Koopsaare soo servas kuulsime kell 20 ühe händkaku isaslinnu territooriumihüüdeid. Päris äge elamus! 30-kilomeetrisel ringil ja kümnel peatusel rohkem ei kedagi.” 1990-ndatel piilusid jaanuari keskpaigas Toomemäel puu otsast juba kodukakupojad.

Teisedki põliste parkide asukad annavad endast märku: murul ja puudel on künnivaresed. Arvatakse, et need on esialgu veel meil talvitunud linnud. Hästi palju on kõikjal näha siisikesi ja urvalinde. Taas on meie männikusse ilmunud porr. Küllap varsti kuuleme ka taas siidisabade kevadisest läbirändest.

Seakaamera

Kolmapäeva õhtust saadik on meil kodus lahti looduskalendri seateler http://www.ilm.ee/ ~uploader/loodus/artiklid/ art07metsakaameralive.php.

Mis Tartumaa vesisel seasöödaplatsil siis toimub? Kohal on enamasti seitse rõngassaba. Kas teate, et ka nemad aeg-ajalt rõõmsalt saba liputavad? Kõige rohkem, kokku üheksa, olevat unetute jutu järgi matsutajaid öösel kella nelja paiku.

Sigade söögieelistusi jälgides teeb mind nõutuks, miks me pidime lapsepõlves mõnikord augustiöödel kartulipõllu veeres välikäimla katusel magama ja tuhnijaid hirmutama, kui nad söödaplatsil üldse kartulitest ei hooli! Ainult nisu läheb isuga, odergi põlatakse ära.

Ja sealsed kährikud – nemad peaksid ju magama?

Päeval saab meelt lahutada pasknääride, siisikeste ja teiste suleliste jälgimisega.

Imelik küll, aga aeg-ajalt taban end mõttelt: kui puude vahel hiirega klõpsida, kas siis hüppab hunt ka platsile?

Ahjupuud ja kahanev kuu

Õnneks tuleb päeval Aotähe nõudmisel siiski reaalsesse õuekeskkonda minna. Vilusis on ikka ja jälle ka lund. Aga mida pole, on jänesejäljed – vist on vaktsineeritud rebased nad nüüd, kus linnupoegi, konni ja putukaid pole, sootuks otsa küttinud.

Kahanev kuu ja vähene lumi annavad praegu hea võimaluse võsaga võidelda. Sügisel tekkinud valged pajutibud on põõsastel endiselt küljes ega ole veel kevadiselt liigatanud. Samas on ilm ju ikka olnud nii soe, et alles nüüd hakkab meil lepapuuriit otsa saama ja kased tulema – läheb vist lõpuks külmale...

Tee luud!

Praegu on kõige parem aeg teha kaseluuda: oksad on kõvas pungas ja metsas lund vähe. Okste järel käies saad kõva annuse värsket metsaõhku, kätetöö tulemusel sünnib vahend, millega vastlapäevaks vihavaen kodust välja pühkida. Kasepungatee on ka hea organismipuhastaja, ka kasetüvelt leitud kasekäsn ehk must pässik too kindlasti koju. Kui vihamees sind sõnub, leiad hea abimehe kasvajate ärahoidmiseks.

LASTELE

Ilmamäng: puukettatorn

Metsatööd on praegu täies hoos ja nii on lihtne paluda isal saagida palgi otsast paar tosinat puuketast – parem, kui nad on veidi vildakad, peenemast palgist 20–30 cm pikkused ja jämedamast 5–10 cm pikkused. Ja siis läheb mäng kahe võistkonna vahel lahti. Võidab see, kes laob minuti jooksul kõrgema torni. Kui vilumus kasvab, võib kettaid juurde teha.

Allikas: www.epl.ee Kristel Vilbaste