Paarkümmend loodushuvilist käivitasid mullu sügisel projekti “Teeme ära 2008”, mille käigus tahetakse Eesti loodus kevadel prügist puhtaks teha.

Paarikümnest loodusteadlikust eraisikust koosnev initsiatiivgrupp loodab üle Eesti koondada kümneid tuhandeid vabatahtlikke, et mai esimesel nädalavahetusel kõik teadaolevad Eesti prahised metsaalused ja rannaääred ära koristada.

Kampaania “Teeme ära 2008” kodulehe andmetel tuleb üle Eesti umbes 7000 tonni sodi kokku korjata, milleks on vaja vähemalt 40 000 vabatahtlikku.

Prügi ennustatust rohkem

Praegu uuritakse, kus asuvad koristamist vajavad objektid ning kui palju tuleb ettevõtmise tarvis vahendeid ja ressursse plaanida.

Kampaania meediajuht Tiina Urm ütles, et tõenäoliselt on metsa all, rannas ning mujal vedeleva prahi hulk ennustatust mõnevõrra suurem.

Kodulehe andmetel on praeguseks üle Eesti leitud juba 1115 prügist kohta, lisaks on laekunud vihjeid 875 prahi illegaalse mahapaneku paiga kohta.

Kodulehekülje andmetel on parim ülevaade Tallinna ja Hiiumaa prügistest kohtadest. Urmi sõnul küll teati, et Tallinna ümbruse metsaalused on väga mustad, kuid et need nii prahised on, oli üllatus.

Lääne-Virumaal on kõige paremini kaardistatud Vihula valla maad, kus on täheldatud 17 omaalgatuslikult tekitatud sodipaika, lisaks on saadud vihjeid veel kaheksa kohta.

Vallaametnikud osalevad

Vihula vallavanem Priit Pramann ütles, et kindlasti löövad Vihula vallaametnikud koristuskampaanias kaasa. “Meie kogemus küll näitab, et ühest päevast kipub sodist vabanemiseks väheks jääma, kuid kindlasti on tegemist väga hea algatusega,” lausus Pramann, kelle sõnul on ümbrust talgute korras ilusamaks muudetud igal aastal. Kampaania korraldajad on prügiste paikade kohta teavet küsinud ka Vihula vallavalitsusest.

Prügiste kohtade kaardistajad on olemas Kadrina, Tapa, Tamsalu, Väike-Maarja ja Sõmeru vallas ning Kunda linnas.

Tiina Urm ütles, et praegu oleks suur abi vabatahtlikest, kes oleksid nõus aitama prügikohtade ülesleidmisel, GPSi abil kaardistamisel ning vajaliku andmebaasi loomisel. “Abi on ka üksikutest vihjetest, kuid soovitatav on siis teatada prügihunniku võimalikult täpne asukoht. Meil on vaja abilisi organiseerimistoimkonda. Eriti puudus on neist, kes oleksid abiks kohapealsete koristusaktsioonide organiseerimisel valdades,” lausus meediajuht.

Urm soovitas ka eramaa omanikel kampaania korraldajatega koostööd teha ning prügistest kohtadest märku anda. “Tihtipeale ei ole eraomanikud süüdi, et praht on nende maa peale ladestatud. Meie ei karista kedagi, kuid aitame koristada,” ütles Urm.

Meediajuhi sõnul algab põhitöö tegijate ehk talgutel osalejate ametlik registreerimine küll 21. märtsil, kuid oma osalussoovist võib varemgi teada anda. Urm lausus, et algatatud projekti põhiline eesmärk on muuta Eesti puhtamaks. “Nii laiaulatuslikku aktsiooni ei ole Eestis varem korraldatud, üks mõte on ka see, et kui teeme selle töö väga paljude inimestega koos, tõuseb ka keskkonnateadlikkus. Tegelikult meeldib ju meile kõigile puhas rannaäär ja metsaalune,” arvas Urm.