SL Õhtulehe lugejaküsimus:

Sain kingiks imeilusa lopsaka jõulutähe, mis püsib siiani kena. Kuidas nüüd lillega ümber käia, kui tahaksin, et see järgmiste jõulude ajal taas sama ilus oleks? Või on need siiski nii-öelda ühekorralilled ja pole mõtet vaeva näha? L. R. Raplamaalt

Vastab Nurmiko aianduskeskuse klienditeenindaja Eve Urva:

Kui jõulutäht siiani kena püsib, võiks seda esialgu samamoodi edasi hooldada, nagu seda seni on tehtud – järelikult on hooldus õige.

Aprillis tuleks taim istutada umbes kahe sõrme jagu suuremasse potti ja paar nädalat pärast ümberistutamist kolmandiku ulatuses tagasi lõigata, et ta korralikult hargnema hakkaks. Kuu aega pärast ümberistutamist võib jälle hakata korrapäraselt väetama.

Kellel võimalik, võib jõulutähe suveks kasvuhoone sooja ja niiskesse keskkonda ümber kolida. Kui seda võimalust pole, tuleb taime aeg-ajalt piserdada.

Suve peaks jõulutäht veetma päikese ja valguse käes. Tekkivaid kasve võiks aeg-ajalt ära näpistada, et taim kasvaks tugevam. Augustis-septembris tuleb kasvuhoones suvitanud taim tuppa tuua.

Hiljemalt oktoobri algusest tuleb jõulutähele tagada ööpäevas 14 tundi pimedust. Ehkki tundub, et siis on meil niigi suurem osa ööpäevast pime, ei maksa end sellest tundest petta lasta – ka aknalauale tõstetud jõulutäht tuleb 14 tunniks kinni katta, kui sinna ulatub tänavalaternate valgus või kuupaiste.

Kõige kindlam ongi kasutada taime kinnikatmiseks piisavalt suurt pappkarpi või raamile tõmmatud kilekotti, et lehti mitte vigastada. Kui sellisest režiimist – 10 tundi valgust, 14 tundi pimedust – rangelt kinni pidada, peaksid ülemised lehed ajapikku taas punaseks värvuma. Sealtpeale tuleb jõulutähte hooldada nii nagu toataime ikka.

Muidugi võib selguda, et kodus on pisut keeruline vajalikke tingimusi tagada, aga kui seda suudetakse teha ja taim on tugev, saab temast talveks asja küll, ehkki värvumine võib võtta pisut rohkem aega ja uueks jõuluks pole ta ehk päris nii värvikas kui loodeti.

Taime kasvujaksu saab hinnata ümberistutamise ajal – kui on näha, et juur kasvab, juureotsad on valged ja elujõulised, siis on mõtet taime poputamisega vaeva näha. Kui aga juur on must, võib tegemist olla ülekastmise või -väetamisega ja siis on õnnestumine kahtlasem.

Allikas: SL Õhtuleht 25.01.08.