Tänaseks on kõikides Euroopa Liidu riikides registreeritud laboratoorselt kinnitatud grippi ja täheldatud haigestumise märgatavat tõusu.
  

Euroopa Komisjoni Nakkushaiguste Keskuse (ECDC) ja Euroopa Gripi Seire Võrgustiku (EISS)  andmetel on 13 Euroopa Liidu liikmesriiki  teavitanud grippi haigestumise kõrgemast intensiivsusest. Gripi aktiivsus tõusis Austrias, Bulgaarias, Inglismaal, Prantsusmaal, Ungaris, Iirimaal, Itaalias, Luxembourgis, Hollandis, Portugalis, Sloveenias, Hispaanias ja Šveitsis. Lähimatel nädalatel oodatakse grippi haigestumuse tõusu teisteski riikides.

ECDC ekspertide hinnangul põhjustab gripp  igal aastal 40000 kuni 220 000 surma juhtu Euroopas. Haiguse tõsidus sõltub viiruse virulentsusest ning viiruse puhangupotentsiaalist.

2007/2008 gripihooajal domineerib gripi viiruse tüüp A alatüüp H1 (82% juhtudes on kinnitatud gripi viiruse tüüp A ning neist 99% alatüüp H1), mis on väiksema leviku potentsiaaliga.

Kõige rohkem haigestuvad kuni 14 aastased lapsed, kuid Inglismaal, Iirimaal, Hispaanias ja Šveitsis on kõrget haigestumust täheldatud ka tööealise elanikkonna hulgas vanuses 15-64 aastat.

Euroopa Gripi Seire Võrgustiku (EISS) esimehe, professor Koos van der Veldeni sõnul on tavapäraselt patsientideks kuni 14-aastased lapsed, kuid sel hooajal suureneb tõenäoliselt ka tööealiste patsientide hulk.  

Euroopa Komisjoni Nakkushaiguste Keskus korraldab gripi seire läbiviimist Euroopas. Zsuzsanna Jakab, Nakkushaiguste keskuse direktor rõhutab, et gripp on üks tõsisematest hingamisteede nakkushaigustest. „Igaüks võib grippi haigestuda, kuid gripi tagajärjel võivad surra vanurid ja riskirühmadesse kuuluvad patsiendid. Selleks, et vähendada nakatumise riski, peavad inimesed, eeskätt riskirühmadesse kuuluvad, ennast vaktsineerima, rõhutab Jakab.

Viiruse tüvi on sarnane 2007-2008 hooaja vaktsiinitüvega A/Solomon Island/3/2006 ning nüüd on viimane võimalus ennast gripi vastu kaitsta.

Levinuim võimalus gripi vältimiseks on iga-aastane vaktsineerimine. 

Gripist hoidumiseks toimi järgmiselt:

Väldi lähedast kontakti
Väldi lähedast kontakti haige inimesega. Kui sa ise haige oled, hoia teiste inimestega distantsi, et nemad ei haigestuks.

Haigena ole kodus
Kui võimalik, jää haiguse ajal töölt või koolist koju. Sellega hoidud nakatamast teisi.

Kata aevastades  suu ja nina
Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga ja pane see kohe pärast kasutamist prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas. Sellega hoidud nakatamast teisi enda ümber.

Pese käsi
Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest.

Väldi oma silmade, nina ja suu puudutamist
Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel puudutatakse oma silmi, nina või suud.

Ela tervislikult
Maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, hoia stress kontrolli all, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.

Olukord Eestis

Alates aasta teisest nädalast on kasvanud gripi aktiivsus ka Eestis. 3. nädalal (14.-20. jaanuar) pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3993 haigestunut, mis teeb 297,5 juhtu 100 000 elaniku kohta, neist üle 39 protsendi olid lapsed. Võrreldes eelmise nädalaga on haigestumus kasvanud 18 protsenti.

Märgatavalt on kasvanud ka gripitaoliste  haigusjuhtude arv - kolmandal nädalal  registreeriti 71 gripitaolist  haigusjuhtu (3,5 kordne tõus). Laboratoorselt kinnitatud gripi juhtude arv on tõusis viis korda. Üks A gripi juhus kinnitati Harjumaal, kaks Tallinnas, üks Järvamaal, lisaks üks B gripi juhus Jõgevamaal. Eestiski on valdavalt levinu gripi viiruse tüüp A alatüüp H1.

Haigestumuse kasvu tendentsi on täheldatud peaaegu kõikides maakondades. Eesti haigestumuse näitajaid teiste riikidega võrreldes jääb meil gripi intensiivsus madalaks. Samal tasemel on gripi intensiivsus ka Belgias, Tsehhis, Taanis, Saksamaal, Lätis, Leedus, Norras, Poolas, Rootsis ja Rumeenias.