24. jaanuaril pühitseti ametisse Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen (pildil).



Ametiraha andis rektorile üle Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Mait Klaassen rõhutas oma inauguratsioonikõnes: peab olema selge – ja kui kui ei ole, siis tuleb pähe taguda –, et maa Eestis nõuab kohapealseid inimesi, kes seda tööd tunnevad: mulda, kultiveerimist ja vastavat tehnikat, viljakasvatust, loomapidamist, metsa, vett, ökoloogiat, põllumajandussaaduste töötlemist ja neid teadusi, mis terves selles suures majapidamises välistavad suva.

«Neid asju ei saa õpetada muuhulgas või kõrvalainena,» rääkis Klaassen. «Kust see siis tuleb, et Eesti Maaülikooli iseseisvuses kaheldakse ikka veel, ka praegu ja isegi meie majas?»

Klaassen ütles ka, et Eesti Põllumajandusakadeemiat ei tohi käsitleda kui ajutist viga, mis tuleks kiiresti ära parandada.

«Mõnevõrra on on Eesti kõrghariduskorraldus jõudnud samasse olukorda, kus ta oli 1990ndate algul,» nentis ta.

Riigikogu esimees Ene Ergma, kes kandideeris mullu Tartu Ülikooli rektori valimistel, ütles oma sõnavõtus, et tunnustab Maaülikooli akadeemilist peret, kes näidates talupoja tarka mõistust ei pidanud inimese suures poliitikas olemist millekski häbiväärseks, vaid leidis, et kõrgharidus ja teadus on tähtis osa poliitikast.

«Loodan, et ülikoolide vaheline horisontaalne koostöö tugevneb nii õppetöös kui teaduse vallas, seda enam, et Eesti Maaülikoolil on oma mees Tartu Ülikoolis,» lisas Ergma.

Mait Klaassen on olnud haridusminister ja enne rektoriks saamist oli ta Reformierakonna riigikogu liige. Maaülikooli rektoriks asub ta samuti teist korda.

Ene Ergma kinkis oma endisele kolleegile haamri, et sellega otsuseid kinnitada, öeldes, et pikka aega riigikogusaalis päris tema vastas istununa on Klaassen teoreetiliselt haamrikasutamise selgeks saanud ja aeg on seda praktikas kasutada.

Mait Klaassenit tervitas ka Rektorite nõukogu juhatuse esimees Peep Sürje.

«Eesti avalike ülikoolide rektorite nõukogusse kuulub lisaks viiele vennale õde Signe,» naljatas ta. «Teid kahte ühendab lisaks armastusele ühe suurema ja mõjuvõimsama erakonna vastu ka ministriks olemise kustumatu kogemus – loodame, et eksministrite võimalik fraktsioon ei muuda seniseid mõjujooni.»

Allikas: Tartu Postimees 24.01.08, Kerttu Jänese.