Ettevõtjad otsivad võimalusi, kuidas kasutada ka sõstarde seemneid ja kesti...

Vendadele Toomas ja Toivo Rüütmannile kuuluvad ettevõtted Rõngu Aiad ning T&T Õunaaiad plaanivad oluliselt mustasõstrakasvatust laiendada.

Praegu on Tartumaal Rõngus mustasõstrapõõsaid kuuel hektaril, sealne 20-hektariline põld on seni aga hooldamata. Viljandimaal Pollis on rajatud mõne hektari jagu uut istandust, ent Toomas  Rüütmanni sõnul on mõlemas tegevuskohas tulevikus plaanis sõstraid kasvatama hakata 40–50 hektaril.

“Mustasõstrakasvatus ei ole ala, mis nõuaks suuri investeeringuid,” lausus Toomas Rüütmann. “Maa on meil olemas, soetada tuleb ainult istikud.”

Praegu kasutatakse sõstraid peamiselt mahla ja moosi valmistamiseks. Toivo Rüütmanni sõnul uuritakse aga parasjagu koostöös maaülikooliga, kuidas sõstra seni kasutamata jäänud komponente, s.t kesti ja seemneid, väärindada.

Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse juhataja Ave Kikase sõnul on mustasõstrakasvatus Eestis peaaegu soiku jäänud. “Eestis on domineerinud Poola must sõstar, ent selle hind on viimasel ajal tõusnud.”

Peugeot’de maaletooja Kommest Auto omanik Toomas Rüütmann tegeleb koos venna Toivoga lisaks mustadele sõstardele ka õunakasvatusega.

Sõstrast saab õli ja jahu

•• Polli aiandusuuringute keskuse juhataja Ave Kikase sõnul on mitmeid võimalusi, kuidas saab ära kasutada ka mustade sõstarde kestasid ja seemneid.

•• “Tehnoloogia, kuidas toota mustasõstrajahu, on maailmas juba olemas. Jahu võib näiteks kohupiimale juurde segada,” rääkis ta.

•• Omega-3 ja -6 rasvhappeid sisaldavatest sõstraseemnetest saab aga valmistada õli, mis oleks hea tooraine kosmeetikatoodetele, samuti toidulisanditele, ütles Kikas.

•• Võrreldes viimastel aastakümnetel moekultuuriks muutunud astelpajuga näeb Ave Kikas mustal sõstral mitmeid plusse.

•• “Must sõstar ei ole sedavõrd vastuvõtlik ilma kõikumisele kui astelpaju. Meie talved kipuvad aga viimasel ajal üsna heitlikud olema,” nentis Ave Kikas.