Eestis peaks veel jaanuaris minema kooskõlastusringile eelnõu, mis lihtsustaks geenmuundatud organismide (GMO) kasvatamislubade saamist. Eelnõu on kantud Euroopa Liidu samasihilisest eesmärgist.

Samal ajal, kui mitmed suurriigid, näiteks Ameerika Ühendriigid, on andnud GM-taimede kasvatamiseks rohelise tee, on EL ja selle liikmesriigid resoluutselt selle vastu olnud. Iseenesest on vastav regulatsioon küll olemas, kuid tegelikkuses see ei tööta.

Samas on hakatud viimastel aastatel mõistma, et GMOdest ei ole pääsu ka Euroopas. Näiteks Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Mariann Fischer Boel tunnistas nädalavahetusel Berliinis peetud esinemisel, et sihikindel GMOde tõrjumine võib tulevikus hakata pärssima Euroopa põllumeeste konkurentsivõimet ning arengut.

Et paljude teadlaste hinnangul võib GMO kujutada ohtu inimeste tervisele, soovitas Fischer Boel kasutada neid näiteks biokütuse toorainena, sest nii võiks väheneda ka biokütuse surve toidukaupade hinnatõusule.

Eestis seab reeglid

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõuniku Liina Eeki sõnul on praegu lubatud ELis kasvatada mõnda GM-taime, kuid seni on osa liikmesriike seda takistanud. Neid ei ole heidutanud ka tõik, et EL ise peab sellist käitumist reeglite vastaseks.

Samas ei oleks põllumeestel tegelikult suurt midagi kasvatada, sest kasutusluba on ühenduses antud vaid ühele muundatud geenidega taimesordile. «Ette on nähtud konkreetne protseduur GMOde kasvatamislubade taotlemiseks ja mitmed taotlused on ka töös,» rääkis Eek.

«Euroopa Komisjon püüab seda süsteemi tööle saada, eriti WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon – toim) biotehnoloogia kaasuse valguses, kus USA, Kanada ja Argentina leidsid, et Euroopa Liit kitsendab ebaseaduslikult GMOde kasutamist,» lisas Eek.

Nii valmibki Eestis peagi eelnõu, mis sätestab, kuidas registreeritakse GMOde kasvatajaid ja millise koolituse nad peavad läbima. Eelnõus pannakse paika ka tingimused, kuidas legaalselt GMOsid kasvatada, naaberpõlde kahjustamata.

«Eeldame, et eelnõu läheb kooskõlastamisele jaanuaris, jõustuda võiks see kevadel,» lausus Eek. «Kuni neid reegleid pole, ei saa me siiski keelata GMOde kasvatamist.»

Keerukas protsess

Lihtsam on aga GMO-kauba ELi toomine ning nii leiab juba praegu poelettidelt hulgaliselt produkte, mis sisaldavad vähemalt osaliselt muundatud geenidega toiduaineid.

Põllumajandusministeeriumi Brüsselis töötava nõuniku Signe Aaskivi sõnul ei saa GMOde turustamisele piiranguid seada juhul, kui teaduslikult ei ole tõestatud selle kahju keskkonnale või inimeste ja loomade tervisele.

Nii geneetiliselt muundatud sööda kui ka toiduainete turule lubamiseks on ELis kehtestatud seitsmeastmeline protseduur. Kui vastavad tooted on heakskiidu saanud, siis tuleb nende olemasolu toote pakendile märkida juhul, kui see sisaldab üle 0,9 protsendi GM-koostisosa.

Samal ajal ei tule aga märgistada loomseid saadusi ehk näiteks liha või piima, kui loomi on toidetud GM-söödaga.

Tõenäoliselt ei ole Euroopa Liidus enam kaugel ka vaidlused, kas lubada toiduks kloonitud loomi ja loomseid saadusi, sest Ameerika Ühendriikides on see juba heakskiidu leidnud.

Allikas: www.postimees.ee  24.01.08, Hindrek Riikoja.