Maavärinad ei too endaga mitte ainult häda ja hävingut. Leidub olendeid, kes just tänu maavärinatele üldse elus püsivadki.

Tuleb nimelt välja, et mitme kilomeetri sügavusel maapõues elavatele bakteritele on värinaid vaja piltlikult öeldes nagu õhku. Piltlikult öeldes seepärast, et õhku, nagu ka päikesevalgust ja orgaanilisi toitaineid, mida tavaliselt eluks hädavajalikuks peetakse, maakoore sügavustes ei leidu. Süvabakterid ammutavad elujõudu hoopis vesinikust ja teistest keemiliselt aktiivsetest ainetest, mis on lahustunud kivimitest välja immitsevas vees.

Ameerika teadlased Norman Sleep ja Mark Zoback väidavad värske uurimistöö põhjal, et maavärinad aitavadki baktereid seesuguse toiduga varustada. Maavärinad tekitavad maakoore kivimeisse uusi pragusid, kuhu toitainerikas vesi saab imbuda. Samas paljandub värsket kivipinda, kus hakkavad toimuma keemilised reaktsioonid, milles vabaneb vesinikku ja muid bakteritele vajalikke aineid.

Stanfordi Ülikoolis töötavad teadlased arvutasid välja, et maapõues esineb seismilisi liikumisi piisavalt sageli, võimaldamaks mikroobidel seal miljardeid aastaid elutseda. Nad väidavad veel, et samasugune mehhanism võiks ka Marsi koore sügavustes seni veel avastamata Marsi-bakteritele toitu anda.

Allikas: uudis on valminud ajakirja Horisont koostöös Priit Ennetiga Vikerraadiost, 22.01.08.