Muhu vallavolikogu loob Saare maakonnas pretsedendi, keelates arendustegevuse Rootsivere külas asuval põllumaal, põhjendades seda kinnistu asumisega miljööväärtuslikul alal. Lääne-Muhumaal, Väikesest väinast vähem kui kilomeetri kaugusel asuvale 5,7 ha suurusele põllukinnistule kavandab arendaja viit ehituskrunti ja esitas Muhu vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks.

Muhu vallavalitsuse maa- ja planeeringuosakonna juhataja Kristo Kiiker koostas eeloleval reedel toimuvaks Muhu vallavolikogu istungiks otsuse detailplaneeringu mittealgatamise kohta. Selles tõdetakse esmalt, et Kästiku-Laasu maaüksuse omanik lähtub detailplaneeringu algatamist taotledes Eesti õigusruumis kehtivast üldisest põhimõttest, et omanik võib oma vara vabalt kasutada ja käsutada.

Samast põhimõttest lähtudes on varem Saare maakonnas algatatud ja vastu võetud kümneid detailplaneeringuid, mille alusel on hiljem kerkinud hooned nii põldudele, metsadesse kui ka miljööväärtuslikele aladele.

Muhu vallavolikogule ette valmistatud otsuseprojektis seisab, et detailplaneeringu algatamist kaaludes lähtutakse põhimõttest, et avaliku huvi kaitsmiseks võib omaniku vabadust seaduses antud volitusnormi alusel piirata.

“Muhu vallavolikogu poolt vastu võetud üldplaneeringu järgi jääb Kästiku-Laasu kinnistu Rootsivere küla miljööväärtuslikule alale, kus olemasolevaid ning endisi põllu-, heina- ja karjamaid ümber ajalooliste külasüdamete ei hoonestata,” nentis Kristo Kiiker. “Uute hoonete rajamine vahetult miljööväärtusliku külasüdame kõrvale vähendaks miljööväärtust.”
Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunikud Tarmo Pikner ja Raimond Jõearu ütlesid Meie Maale, et nende mäletamist mööda ei ole ükski Saare maakonna omavalitsus seni nende hinnangul sobimatule arendustegevusele sellisel moel kätt ette pannud. “Enamikul omavalitsustel ei ole üldplaneeringut,” põhjendas Pikner. “Muhu oma üldplaneeringut menetleb ja juba nad hakkavad kasutama sellist võimalust äraütlemiseks.”
Muhu vallavanem Tiit Peedu ütles, et vald ei taha ehitust lubada headele põllu- ja metsamaadele. “Lõpuks oleme me ju maavald,” lausus ta. Vallavanem lisas, et Rootsivere juhtum ei jää kindlasti viimaseks, sest kogu arendustegevus on pidevas huvide konfliktis – arendaja tahab ehitada, kogukond aga ei pruugi seda aktsepteerida.

“Kui meil üldplaneering kehtestamisel ei oleks, oleks arendajatel kõik OK – iga vend ehitaks sinna, kuhu ta vähegi mõtleb,“ osutas Peedu. “Ostab Muhusse maatüki ja mõtleb, et sinna oleks kõige parem ehitada näiteks üheksakorruseline maja.”

Seetõttu soovitab Tiit Peedu ka kõigil teistel omavalitsustel oma üldplaneeringutega kiirustada. “Selle alusel on ju lihtne öelda, kuhu saab ja kuhu mitte ehitada,” lausus ta.

Saaremaa keskkonnateenistuse keskkonnakorralduse peaspetsialist Pille Heero ütles, et hoolimata sellest, et vastavalt planeerimisseadusele pidid kohalikud omavalitsused tagama valla üldplaneeringu kehtestamise hiljemalt eelmise aasta 1. juuliks, puudub üldplaneering siiani paljudel valdadel ja see on suur probleem.

Keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Mari Koppel-Lepik tõdes, et Saare maakonna valdades on levinud tendents, et detailplaneeringuid algatatakse, kuhu juhtub. “Kui vallal on kehtiv üldplaneering, siis ei saa enam kontrollimatult igale poole ehitada, vaid peab järgima üldplaneeringutes sätestatut,” märkis ta. “Paraku ei saada aru, et kogu tegevuse suunajateks valla territooriumil ei ole ei keskkonnateenistus ega keegi teine, vaid vald ise, arvestades valla inimeste ja avalikkuse huve.”

Meie Maad konsulteerinud planeeringuspetsialist, kes ei soovinud oma nime lehes näha, ütles, et Muhu valda võib teistele eeskujuks seada, sest see on maakonnas esimene kord, kus omavalitsus hakkab kaitsma avalikke huve.

“Tavaliselt lasevad vallad arendus- ja ehitustegevuse osas äraütlemisi teha kellelgi teisel, näiteks keskkonnateenistusel, kui mõne konkreetse maatüki arendus võib riivata looduskaitselisi huvisid, või siis muinsuskaitsel,” lausus ta.

Samas saab keskkonnateenistus lähtuda siiski ainult looduskaitselistest põhjendustest, nagu tehti näiteks hiljaaegu Pöide vallas Kõrkveres, kus arendustegevus keelati Natura 2000 võrgustikku kuuluval Kahtla-Kübassaare hoiualal.