Tänu Eesti Erametsaliidu (EEML) pidevatele nõudmistele ja selgitustööle on ometi saanud teoks esimene maksusoodustus ka metsaomanikule. Kahjuks ei saavutanud EEML kogu soovitud tulemust, kuid jää on hakanud vähemalt liikuma.

Millegipärast ollakse mitmel pool arusaamisel, et mets kasvab ise ja sealt saadakse pidevalt ülisuurt tulu. See ei ole nii, sest mets saab raieküpseks olenevalt puuliigist kõrges vanuses, alles 60–120 aasta möödumisel. Seega ei saa saaki igal aastal, nagu põllult saab. Seni tuleb metsas pidevalt tööd ja kulutusi teha: raiesmikul uue metsapõlve rajamiseks ja hiljem metsa hooldamiseks. Samal ajal tuleb võidelda ka ulukikahjustustega. Ulukite rohkuse tõttu muutub töö kohati isegi mõttetuks. Pealegi on arvutuste teel kindlaks tehtud, et alles 50hektarise pindalaga metsamaa puhul tekib metsaomanikul mingigi iseseisev metsamajandamine, sest sellisel metsamaal on enamasti erivanuselist metsa, mida saab pidevalt majandada. Väiksema metsamaa puhul on tegu ainult vara omamise ja kasutamisega.

Erametsaomanikul on Eestis praegu keskmiselt kümme hektarit metsamaad. Seega ei saa meil erametsaomaniku suurest tulust juttugi olla ja erametsaomaniku võrdlemine riigimetskondadega on kohatu. Maal elav metsaomanik ägab siiani maksukoorma all ja seepärast paljud metsaomanikud oma metsa ka ei majanda. Palju lihtsam on oma tagastatud maad firmadele müüa, sest siis ei pea sentigi maksu maksma ega niisama metsa hoidma.

Tulumaksuseaduse muudatus

Teemal, miks on Eestis keeruline metsaomanik olla, võiks pikalt jätkata. Kirjutama ajendas seekord miski muu.

Alates 1. jaanuarist 2008 saavad FIEks registreeritud metsakinnistute omanikud oma kinnistult saadud metsamaterjali müügitulust lisaks maha arvata kuni 45 000 krooni, samamoodi nagu põllumajandussaadusi müües (tulumaksuseaduse §32 lg 4). Lisanduvat maksuvaba tulu saab arvesse võtta konkreetse tululiigi ulatuses. Kui isiku ettevõtlus hõlmab jooksval aastal eri liiki ettevõtlust, näiteks metsamaterjali müüki ja põllumajandussaaduste müüki, siis tuleb metsanduse ja põllumajanduse kohta eraldi tulude ja kulude arvestust pidada. Kui metsamaterjali müügi netotulu on mahaarvamise maksimumsummast (45 000) väiksem, näiteks 25 000 krooni, siis ei saa mahaarvamata osa (20 000) arvesse võtta põllumajanduse tulu vähendusena. 2008. aasta metsamaterjali müügitulu deklareeritakse 2009. aasta algul.

Mis on metsamaterjal?

Kehtiva metsaseaduse § 28 järgi nimetatakse metsamaterjaliks:

1) langetatud puu ja puutüvi;

2) puutüve järkamisel (tükeldamisel) saadud tüveosa.

Metsamaterjalina käesoleva seaduse tähenduses ei käsitata kuni kümmet dekoratiivpuud.

Nimetatud seaduse metsamaterjali tõlgendust on kasutatud ka selle lisasoodustuse saamise alusena.

Metsamaterjali võõrandamisena ei käsitata soodustuse andmisel kasvava metsa müüki, lõhutud küttepuude müüki ega hakkpuitu.

Põhjendus: kasvava metsa müügitulu saab metsaomanik deklareerida tuludeklaratsioonil A varamüügina, millest saab kasvava metsa müügi perioodil või sellele järgneval ajal maha arvata metsa taastamiseks tehtud kulud metsaseaduse tähenduses ja lubava märkega metsateatise olemasolul. Ehk kui metsaomanik müüs eraisikuna näiteks 2007. aastal kasvavat metsa, aga istutab 2008. aastal, siis saab metsaistutusega seotud kuludokumendi põhised kulud 2008. aasta tulust maha arvata, kui ta müüb kasvavat metsa ka 2008. aastal. Kui ei müü, jäävad kulutuste summad ootele. Kui müük toimub edaspidi, siis arvatakse 2008. aasta kulud hiljem sellest maha. Praegu ajalist mahaarvamise piirangut pole.

Lõhutud küttepuud pole metsaseaduse mõistes metsamaterjal ja seepärast ei saa selle müügitulult ka soodustust.

Selline on tulumaksuseaduse muudatuse sisu metsaomaniku jaoks. Loomulikult selline tulemus erametsaomanikke ei rahulda, kuid see on samm paremuse poole. Kas erametsaomanik on selle muudatuse üle rõõmus või kurb? Ehk mõlemat. Kindlasti ei saa erametsaomanik aru, miks lõhutud küttepuude müük pole soodustust väärt. On äärmiselt kummaline, et pikkuse võib mõõtu lõigata, aga jämedust mitte.

Endiselt kehtib nõue, et kõigil raieõiguse ja metsamaterjali müüjatel ning ostjatel tuleb esitada teatis kvartali jooksul müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta maksu- ja tolliametile.

Erametsaliit ja piirkondlikud erametsandusorganisatsioonid seisavad endiselt erametsaomanike õiguste eest. Ka järgmiste soodustuste saamise nimel tehakse tööd. Mida suurem on meie liidu liikmete arv, seda suuremad on meie võimalused paremaid tulemusi saavutada.

Erki Sok, Võrumaa metsaomanike liidu tugiisik