Läänemerre gaasitoru rajav Nord Stream AG soovib torujuhtme valmimisel täita see katsetamiseks kemikaalidega hapnikuvabaks muudetud mereveega, mis on hiljem plaanis lasta Gotlandi saarest kirdes 101 meetri sügavusel merre.

Kemikaalide kasutamist kahe 1,2 miljonit kuupmeetrit mahutava toru katsetamisel põhjendab Nord Stream vajadusega vältida toru sees rooste tekkimist. Ühtlasi kinnitab firma, et selline hapnikuvaba katsevesi, mida võidakse merre lasta ligi 2,5 miljonit kuupmeetrit, on merealuste torujuhtmete puhul laialt kasutatav.

Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi direktori Jüri Elkeni hinnangul on aga kemikaalidega töödeldud proovivee kasutamine muret tekitav, kuna on teadmata selle mõju Läänemere vee kvaliteedile ja elustikule.

Soome soovib lisauuringuid
Elkeni sõnul pole Läänemere puhul automaatselt kohane väide, et see katsevesi on merealuste torujuhtmete puhul laialt kasutatav, kuna enamik selliseid piirkondi – näiteks Põhjameri – on erinevalt Läänemerest väga hea veevahetusega. “Sügavus 101 meetrit on eriti muret tekitav, sest seal on veevahetus oluliselt väiksem kui pinnakihis, elustik seal aga toimib, kuna hapnikku on üldjuhul piisavalt, ja pole teada, mida nad mürkidest arvavad,” lisas ta.

Eile teatas Soome keskkonnaministeerium, et Saksamaad ja Venemaad ühendava 1200-kilomeetrise torujuhtme keskkonnamõjude senises hindamises on mitmeid küsitavusi ja vajakajäämisi. Ühtlasi märgib Soome, et Nord Stream peab täiendavalt uurima alternatiivi paigaldada toru Suursaarest lõuna poole.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul viitavad Soome keskkonnaministeeriumi kommentaarid asjaolule, et torujuhtme projekti tegelik ellurakendumine võib veelgi edasi lükkuda ning selle lõplik maksumus võib senisest oluliselt kasvada. “Endiselt on lahtine küsimus, kas gaasijuhe mööduks Suursaarest põhjast, nagu soovib Nord Stream, või lõunast, mida eelistab nähtavalt Soome,” lausus Mihkelson.

Alternatiivne trass mööda maad

•• Soome keskkonnaministeerium rõhutab oma kommentaaris ka vajadust uurida keskkonnamõjude hindamise käigus alternatiivi jätta torujuhe üldse rajamata. “Soome on alati pidanud alternatiive võrreldes oluliseks hinnata võimalust projekti täies mahus merealusena mitte arendada,” märgib ministeerium. “Seda küsimust pole (Nord Streami oktoobrikuises raportis – toim) puudutatud, kuid Soome eeldab küsimuse põhjalikku käsitlemist keskkonnamõjude hindamise dokumentatsioonis.”

Soomel on märkusi ka Nord Streami üldisele kirjeldusele gaasitoru marsruudi valikul. “Marsruudi valikut selgitav taustinformatsioon tundub olevat üsna aegunud, 1998. aastast, seega tuleb neid andmeid uuesti hinnata,” leiab Soome ministeerium.

Allikas: www.epl.ee Jan Jõgis-Laats