Loomaarstid hoiatavad KAPO hiiremürgi eest, mille toimeainele puudub vastumürk.

Toote infolehe andmetel sisaldab Prantsusmaal toodetud KAPO hiiremürk toimeainena alfakloroloosi, millele puudub vastumürk, ning seetõttu võib see saada saatuslikuks lisaks närilistele ka lemmikloomadele ning väikelastele.

Tavapäraselt toimib närilistele mõeldud mürgiga kokkupuutunutele antidoodina K-vitamiin. Kui mürgi söömisest on möödas pool kuni kaks tundi, kutsutakse esile oksendamine või tehakse maoloputus, kuid KAPO hiiremürgi puhul on oksendamise esilekutsumine ja maoloputus rangelt vastunäidustatud ning kogemata mürgiga kokku puutunud väikeloom peab mürgist võitusaamiseks lootma toetavale sümptomaatilisele ravile ja enda organismi tugevusele.

Loomaarstide hinnangul põhjustab KAPO hiiremürgis leiduv alfakloraloos krampe, kehatemperatuuri kõikumist ning on ärritava  toimega. Just ärritava toime tõttu ei tohi mürki söönud väikeloomal esile kutsuda oksendamist, sest sellisel juhul võib tõsiselt kannatada looma söögitoru.

Ei tohiks Eestis müüa

“KAPO hiiremürki söönud loomale on vaja teha sümptomaatilist ravi, tähtis on kehatemperatuuri jälgimine ja normaliseerimine ning vedelikteraapia ehk tilguti,” selgitas loomaarst Tiina Toomet. “Väga tõsiste krambihoogude korral hoitakse looma üldnarkoosis hapnikuaparaadi all ning looma peab hospitaliseerima.”

Eestis leidub selliseks ööpäevaringseks statsionaarseks raviks vaid üks piisava varustatuse ning tööjõuga loomakliinik, mis asub Tartus maaülikooli juures.

KAPO-mürki maaletoova Abestocki esindaja Küllike Matsi sõnul ei tohiks hiiremürgid väikeloomadele siiski surmavalt mõjuda. “Kõikidele sellistele mürkidele on lisatud kibeaine, mis tekitab loomadel vastureaktsiooni ning takistab neil seda tarbimast,” teatas Mats.

Loomaarstid tunnistavad samuti kibeaine olemasolu, kuid kinnitavad, et leidub siiski koeri, kes söövad “imelikke” asju. “Koer  kipub olema rohkem n-ö ninaga sööja kui maitsest huvituja,” selgitas loomaarst Kadri Kääramees. Kääramehe sõnul ei ole loomaarstidel pahatihti ülevaadet Eestisse toodavatest mürkainetest. “Seetõttu peaksid inimesed alati loomade mürgituskahtluste korral kaasa võtma ka mürgi pakendi, et arstid saaksid võimalikult kiirelt vastumürgi leida,” rääkis Kääramees.

Tervisekaitseameti sõnul ei tohiks Eestis KAPO-mürke üldse müüa. “Eestis kehtiva biotsiidiseaduse kohaselt tuleks näriliste tapmiseks kasutatavad mürgid enne müümist registreerida kemikaalide teabekeskuses, kuid meie andmetel pole ühegi KAPO-toote registreerimiseks avaldust tehtud,” ütles tervisekaitseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

Mats lubas Abestocki poolt mürgi koostisainete suhtes ühendust võtta Prantsusmaa tootjafirmaga ning loomaarstide väite tõeks osutumise korral lõpetada KAPO-mürkide maaletoomise.