Kuidas teed keeta?

* Kõigepealt tuleb endale aru anda, kas taimeravi üldse sobib. On hädasid, mille vastu taimetee ei saagi suurt aidata. Näiteks bakteriaalset põletikku ravib ikkagi antibiootikum ja taimetee toime jääb tagaplaanile või ei aita sel puhul üldse.

* Vali diagnoosile vastav teesegu või üksiktaim.

* Teesegu vali selline, kus toimeaineid on piisavalt ehk toimivas koguses: mitte üle 7 komponendi, muidu toime hajub. Uuri komponentide toimeaineid ja sellest tulenevalt ka põhitoimeid.

* Ravimteesse lähevad üle ainult need toimeined, mis lahustuvad vees. (Näiteks saialille põletikuvastane toime avaldub viinatõmmises. Sapieritust soodustav toime avaldub vesitõmmises ja karotinoide saame saialillest ainult õli- või rasvatõmmises. Paraku on teatmikes on taimede toimeid kirjeldades tihti on jäetud märkimata, kus ja kuidas mingi toimeaine lahustub).

* Teesegu komponendid, droogid, peavad olema kuivatatud. Toorel taimel on rakumembraan poolläbilaskev ning toimeained ei lahustu piisavalt.

* Kuivatamine toob kaasa vajaduse droog peenestada. Kõige õigem oleks seda teha vahetult enne tee valmistamist.

* Teesegule vala kuum, just keematõusnud vesi. Mõnikord leotatakse taimi ka soojas või leiges vees, seda nimetatakse matsereerimiseks.

* Tõmmist tuleb segada. Tavaliselt see unustatakse. Ometi on teada, et isegi suhkur lahustub kohvis paremini, kui seda tassis segada.

* Kõige vähem aineid lahustub vees lühikese tõmbumisaja (5-10 min) jooksul. Seega, mida kauem lasta tõmmata, seda suurem kogus toimeaineid lahustub. Mõne teesegu võib ka õhtul termosesse seisma panna. Pika tõmbumisaja miinuseks on see, et siis lahustub lisaks ka palju rohkem kaasnevaid aineid ja ballasti ning segu maitse muutub mõruks.

* Kurna teed. Teesegumassist viimasegi piisa välja pressimine on väga oluline. Tihti jääb see kahe silma vahele, aga ometi on just lõpus kõige "magusam kraam".

* Mõnda ravimteed tuleb jahutada. Osa toimeaineid lahustub just pikema aja jooksul madalamal temperatuuril. Ei maksa ravimteed juua ülikuumalt ja sellega suud põletada.

Kuidas ravimteed juua?

Kes siis seda ei teaks – meega!

Vale vastus.

Kuidas nii, mesi ju...! Tegelikult on asi nõnda, et mesi tekitab mao limaskestale kaitsva kihi, mis takistab toimeainete omastamist. Peale selle on palja silmagagi näha, et teele lisatud mesi hägustab seda tugevasti. Põhjus on selles, et nii teesegus kui ka mees on mitmeid komponente, mis omavahel reageerides tekitavad kolloide, mis toimeaineid osaliselt kinni püüavad. Kui kasutad ravimteed meditsiinilisel eesmärgil, siis ärge lisage mett! Muidu on mesi teadagi väga tervislik ja hea söömiseks.

Vitamiine inimorganism ravimteest oluliselt ei saa ning ega vitamiinid ka midagi ei ravi. Nad lihtsalt toetavad organismi. Ravimtee puhul väärivad nimetamist ehk ainult mõned vesilahustuvad vitamiinid – ja üksnes sellised, mis kõrgel temperatuuril ei lagune. C-vitamiini aga lagundavad näiteks metalliioonid.

Tõsiselt võetavateks vitamiiniallikateks on ikkagi köögi- ja puuviljad ning marjad, näiteks must sõstar või kibuvits. Aga tuleb ka märkida, et mitte iga hapu taimeosa ei sisalda veel vitamiine! Paljud arvavad näiteks, et sidrunites peaks väga palju C-vitamiini olema. Tegelikult on neis küll palju hapet, kuid C-vitamiini sisaldab üks sidrun võrdväärselt tomatiga.

Ravimteed soovitatakse juua vähemalt 3 korda päevas 20 minutit enne sööki. Tassitäis päevas ei anna ega saagi anda soovitud tulemust. Ravikuuri pikkus on tavaliselt 3 nädalat, siis peetakse üks nädal vahet. Mõnda teed peab jooma mitu kuud, vahel ka aasta.

Puhkusenädalal jälgitakse toimet ja lastakse organismil puhata. Tassitäis teed ei saa kunagi konkureerida süstlatäie morfiini või lihtlabase valuvaigistiga ei toime tugevuse ega toimimiskiiruse poolest.

Samas on tassitäis mõnusat taimeteed organismile alati parem kui üldse mitte midagi.