Keskkonnainspektsioon registreeris 2007. aastal 3825 keskkonnaalast õigusrikkumist ning rikkumiste eest määrati trahve 2210 isikule kogusummas 4,32 miljonit krooni.

Keskkonnakahju suuruseks hinnati kokku veidi üle 4 miljoni krooni, teatas keskkonnainspektsioon. Võrreldes rikkumiste arvu ja trahvide kogusummat 2006. aasta ja ka kolme varasema aasta samade näitajatega, võib öelda, et numbrid on järjest vähenenud. Erandiks on keskkonnakahju suurus, mis näitab 2003. kuni 2005. aastani selget languse trendi, kahanedes 80 miljonilt kroonilt 18 miljoni kroonini. 2006. aastal tõusis aga keskkonnakahju suurus 58,1 miljonile kroonile. Suure osa sellest moodustasid metsapõlengutega seotud kahjud.

Maakondadest olid möödunud aastal rikkumiste arvu järgi esikolmikus Tartumaa, Harjumaa ja Ida-Virumaa vastavalt 740, 567 ja 481 rikkumisega. Pärnumaal oli pisut vähem ehk 431 rikkumist. Rapla-, Hiiu- ja Läänemaal registreeriti rikkumisi vastavalt 48, 58 ja 77. Ülejäänud maakondades jäi rikkumiste arv 100 ja 300 vahele.

Endiselt on suurima rikkumiste arvuga valdkonnaks kalapüük, kus mullu registreeriti 1894 rikkumist. 2006. aastal oli kalapüügirikkumisi 2206 ehk 312 võrra rohkem kui möödunud aastal. Teiseks suurema rikkumiste arvuga valdkonnaks kujunes möödunud aastal jäätmevaldkond, kus registreeriti 511 rikkumist. Jäätmekäitlusnõuete rikkumiste arv on viimase kolme aasta jooksul püsinud võrdlemisi stabiilsena 500-600 piires.

Metsarikkumiste arv, mis varasematel aastatel on olnud kalapüügirikkumiste järel teisel kohal, on langenud nüüd kolmandale kohale. Mullu registreerisime 311 metsaõigusnormide rikkumist. 2006. aastal oli metsarikkumisi 492 ja veel kolm aastat varem, 2003. aastal oli 1808 rikkumist.

Koos rikkumiste arvu vähenemisega on kahanenud ka ebaseadusliku raie maht ja keskkonnale tekitatud kahjusumma. 2007. aastal oli ebaseadusliku raie maht 1281 tihumeetrit ja metsarikkumistega tekitatud kahju hinnati 2,2 miljonile kroonile. Aasta varem, 2006. aastal, arvestati ebaseadusliku raie mahuks 9224 tihumeetrit ja keskkonnakahju suuruseks ligi 24 miljonit krooni.

Metsa- ja ka muude rikkumiste arvu vähenemist on mõjutanud kindlasti asjaolu, et õiguslik regulatsioon on täpsustunud ja seadusandlusest tulenevaid nõudeid täidetakse paremini. Samuti rakendab inspektsioon alates 2005. aastast plaaniliste kontrollimiste süsteemi, mis aitab rikkumisi ennetada ja vältida. Järelevalvel keskendutakse olulisematele ja keskkonda enam mõjutavatele probleemidele.

Allikas: Äripäev 17.01.08, Katre Pilvinski.