Kuigi põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) kaudu maksti mullu põllumajandustoetusi riigis ligi 2,3 miljardit krooni, ei tähenda see, et maamees on saamas ratsa rikkaks ja täidab taskuid miljonitega.

“Igal maakonnal on oma eripära, ainuüksi maakondadest laekunud toetuste arvu võrdlus ühest vastust ei anna – Järva maakonnas kalandusega tegelda oleks ju keeruline,” märgib PRIA statistikabüroo peaspetsialist-analüütik Asko Teeväli.

Teeväli soovitab pidada meeles, et iga toetusliigi puhul on maakondade pingerida erinev. Näiteks on Pärnu maakond esirinnas kiviaedade hooldamise toetusega, seda on 306 717 krooni (riigis kokku 4,9 miljonit krooni).

Järgnev ülevaade keskendub piimatootmisega tegelejatele.

Toidu toetamise raha

Pärnumaa edelaosas tegutseb OÜ Weiss, kasvatab teravilja 1900 hektaril ja peab 950pealist lüpsikarja. Poolesaja töötajaga osaühing on üks tugevamaid põllumajandustootjaid maakonnas.

Postimehes (14.01.) avaldatud 2007. aastal välja makstud põllumajandustoetuste esisaja hulgas on Pärnu maakonnast esimesena märgitud järjestuses kuuendana OÜ Weissi.

Osaühingu tegevjuht Kalmer Metsaoru imestab selle järjestuse üle ja kinnitab, et märgitud rohkem kui 13,5 miljonit on tegelikult kahe aasta raha. Nimelt maksis PRIA Weissile 2006. aasta detsembris tulema pidava summa välja alles 2007. aasta aprillis. Aastas saadav summa on seega poole väiksem.

Põllumajandustoetuste edetabeli kajastamise üle igal aastal on aga Metsaoru nördinud. “Kas keegi on liitnud näiteks teedeehitajate Euroopa Liidu raha või kanalisatsiooni ja veetorustike rajamise raha,” küsib ta.

Metsaoru meenutab põllumajandusminister Andres Variku aega, 1997. aastat, kui tulid esimesed otsetoetused. Põllumajandussaadusi tootsid enne toetuste jagamist nii praegune riigi edetabeli esimene OÜ Estonia kui OÜ Weiss, toodavad kindlasti pärast 2013. aastatki, kui toetused kaovad.

“Probleem on selles, et kui põllumajandusettevõte ei saaks toetusi, oleks poes leiva, liha ja piima hind tunduvalt kõrgem, seega neid toetusi on vaja ühiskonnale,” selgitab Metsaoru. “Jagamise käigus raha ainult lipsab korra põllumehe arvelt läbi.”

Sisendite hinnatõus

Metsaoru on mures selle pärast, et toetused moonutavad põllumajandusettevõtete bilanssi. Need kannab raamatupidamine kasumi reale, summa on 25 protsenti Eesti põllumajanduse realisatsiooni mahust, kuid nii suurt kasumit ei ole ühelgi põllumajandusettevõttel. See tähendab, et põllumajandustootjad oleksid otsetoetusteta tootes kahjumis.

Iga aastaga on tõusnud tootmiseks vajalike vahendite hinnad. Weissi tegevjuhi laual on hinnakiri, mis kinnitab, et kui väetis maksis 2007. aastal 4000 krooni tonn, siis 2008. aasta alguses maksab see kaks korda rohkem.

Riigi üht parimat holsteini karja (ligi 500 pead) kasvatava OÜ Piistaoja Katsetalu juhataja Madis Padari jutu järgi on hea tootja see, kes tuleb ots otsaga kokku. Ainult et kuidas, kui sisendite hinnaralli jätkub kas või diislikütuse näitel, mille liiter maksis aasta tagasi ligi neli krooni vähem.

“Linnainimeses võib selline miljonäride reastus tekitada kadeduse tunde, aga ma ei ole näinud tungi, et linnamees tahaks maal tootmist alustada,” tähendab ta.

Padari viitab sellele, et põllumajandustoetustest kirjutades oleks tarvis selgitada, kui suuri toetusi saavad vana Euroopa riigid, sest nendega peavad Eesti põllumehed jagama ühist turgu.

Allikas: Pärnu Postimees 16.01.07, Silvia Paluoja.