Eesti lumeta talv raskendab kiskjate küttimist, loodusteadlased ning jahimehed ei näe samas põhjust ärevuseks, et kiskjate hulk liiga suureks võiks kasvada.

Pealegi on küllalt suur metssigade ja metskitsede hulk ning seda aitavad hundid ja ilvesed reguleerida, vahendas  uudistesaade Aktuaalne kaamera.
Eelmise kevade loenduse järgi oli Eestis 110 hunti. Teadlased hindavad, et praeguseks võiks see arv olla 150-160, mis on normi piires. Eestis on hundijaht võimalik ainult lumisel ajal, kui kiskja asukohta saab leida jälgede järgi. Tänavu on meil lund vähe olnud, kuid jahimehed  praegu veel selles suurt probleemi ei näe. Nii ilveste kui ka huntide arvukus on looduses valitseva tasakaalu piirides.

Piirsalu metsnik Olev Kuuse ütles, et Harjumaal on täiesti must maa. "Kolm päeva, mis siin oli, läks päris ilusti. Võtsime ilvese ära, " ütles Kuuse. "Oleks võinud võtta ka rohkem, aga kitse asurkonnaga on probleeme - neid on liiga palju. Ma arvan, et sellest täitsa piisab. Et ei ole vaja rohkem küttida," lisas ta.

Eestis kütitakse hunti valdavalt lipuliini abil, millega looma asukoht sisse piiratakse. Näiteks Soomes, kus leidub tundrat, saab hunti püüda ka mootorsaaniga või õhust. Tänavu on Eestis lastud veidi alla kahekümne hundi.

Olev Kuuse hinnangul saab hundijahti pidada veel poolteist kuud. "Aastas lastakse 40-50 hunti. Nii et ma arvan, et ta arvukus jääb ikka sinna 100-200 vahele. Ma ei usu, et see asurkond nii suureks ka läheb," ütles Kuuse.

Jahimehed arvavad ka, et hunt ei tohiks praeguste ilmadega kujutada erilist ohtu koduloomadele. Metsaski on saakloomi, näiteks metssigu piisavalt saada. Küll aga peavad jahimehed arvestama, et koeraga jahil käies võib võsavillem jälgede ajamise tuhinas jahikoera õnneks võtta.

Allikas: www.etv24.ee 13.01.08, Sven Randlaid.