Sammal, üks primitiivsemaid taimi meie planeedil võib aidata teadlastel luua põllukultuure, mis suudaksid vastu seista põua kahjustavale mõjule.

Sammal Physcomitrella patens on väga sarnane neile taimedele, mis asustasid Maad 450 miljonit aastat tagasi.

Olles vaid ühe raku suuruse läbimõõduga, pidid need varased taimed ilma juurestiku ning erilise lehestikuta suutma kohaneda külma, kuumuse ja põuaga võitlemiseks.

Sammalde võimet suuta ekstreemsetes põuatingimustes elus püsida ning niiskuse saamise korral uuesti kasvu alustada, võib osutuda äärmiselt kasulikuks peamiselt arengumaades taimekasvatust takistava põua hävitava mõju leevendamiseks. Leedsi Ülikooli teadlased koos Saksa, Jaapani ja USA kolleegidega on järjestanud Physcomitrella (esimene mitteõitsev taim, mille geneetiline kood järjestatud) geneetilise koodi. Tulemused on avaldatud ajakirja Science viimases numbris.

Mainitud samblaliik on kasulik uurimisobjekt mitmest aspektist. Ühekordne haploidne struktuur teeb geenide ja vastavate tunnuste identifitseerimise oluliselt hõlpsamaks kui diploidsete kultuuride puhul. Lisaks on sammal võimeline uue DNA küllaltki täpselt integreerima soovitud kohta genoomis, mis muudab uute geenide lisamise palju hõlpsamini kontrollitavaks. Usutakse, et Physcomitrella sisaldab hulgaliselt kõrgemates taimedes esinevaid kasulikke geene, ent need on aja jooksul deaktiveerunud. Siiani on kindlaks määratud vaid käputäie taimede genoom, võrreldes loomadega. Näiteks inimese genoomi mõistmiseks kasutatakse puuviljakärbse, nematoodusside ja hiirte DNAd.

Teaduses on samuti vajadus mitmesuguste taimeliikide DNA tundmise järele ning Physcomitrella patens on lausa suurepärane liik selleks.