Praegu, kus kõik seaduskuulekad inimesed mõtlevad, kuidas kööki prügikaste juurde mahutada, et oleks mugav prügi liigiti sorteerida, tulevad vähesed selle peale, et muretseda endale koju köögihunt, nagu tegi Pärnus Kuldses Kodus elav Raivo Sarapu.

Toimetusse helistama ajendas Sarapud suur kära prügi sorteerimise ja kogumise ümber. Sarapu ütles, et pärast köögihundi muretsemist vahetas ta hoopis senise prügikasti mitu korda väiksema vastu.

“Olmejäätmeid tekib minimaalselt, toidujäätmed õgib hunt ära ning paber ja pakendid lähevad taaskasutusse,” selgitas Sarapu, kes oli nõus köögihundi tööd oma kodus demonstreerima.

Köögihunt ise, mis on paigutatud köögivalamu alla, ei võta rohkem ruumi kui üks kolmeliitrine purk. Sarapu sõnas, et hundi paigaldamisega saab hakkama iga mees. Selle käsitsemine on lihtne, mugav ja ohutu, sest köögihunt ei sisalda terasid või nuge. Jäätmed surutakse hundis tsentrifugaaljõuga vastu peenestusrõngast, mis nad väikesteks tükikesteks peenestab.

Uurisime Sarapult, kas tõepoolest ka kartulikoored võib masinast läbi lasta. Ta kinnitas, et mitte ainult kartulikoored, vaid isegi kanakondid ja kalaluud, rääkimata aed- ja puuvilja koorimise jäätmetest – hundist lähevad kõik läbi. “Teine asi on mugavus ja puhtus: kõik saad otse kraanikausist hunti lükata, ei pea sodi pakendama ja tilkuvaid kotte prügikasti kandma,” seletas ta.

Sarapu ei jätnud märkimata, et hundi muretseja peab arvestama ligikaudu 0,4protsendilise külma vee lisakuluga, sest hundi töötamise ajal kasutatakse vaid külma vett. Ja lisas, et see on tühiasi ladestatud biojäätmete veokuluga võrreldes.

“On teada, et inimene toodab päevas kilo biojäätmeid, seega ainuüksi Pärnu linnas teeb see 40-50 tonni biojäätmeid päevas, mis tuleks autodega ära vedada. Läbi hundi jõuab see aga kohe reoveepuhastisse, mis erinevalt prügimägedest ongi kavandatud orgaaniliste jäätmete käitlemiseks,” rääkis Sarapu.

Köögihundi tõttu ei ole Sarapu korteris ummistusi juhtunud, torupuhastusvahendeidki ei tulevat rohkem kasutada. Sarapu kinnitas, et kui prügiõgardit instruktsiooni kohaselt käsitseda, ei ole vaja ummistusi karta.

5900 krooni, mis Sarapu mugavusse, puhtusesse ja keskkonnasäästlikkusesse investeeris, on tema arvates asja ette läinud. “Kahjuks on meil prügivedu nii odav, et inimesed ei raatsi sellistesse masinatesse investeerida,” tähendas ta.

FEBi kaupluse sanitaartehnika müüja Tiivo Kallas ei ole prügisorteerimise teema päevakorda kerkimisest hoolimata märganud suurenenud ostuhuvi köögihuntide vastu. “Huvilisi on, aga seda küll öelda ei saa, et ostmine oleks tõusnud,” lausus ta.

Kallas arvas, et põhjus võib olla hinnas, sest kodutarbimises kasutatavad köögihundid maksavad 3000-6000 krooni ja inimesed ei ole veel valmis prügitöötlemisse investeerima.

Allikas: Pärnu Postimees 12.01.08, Iira Igasta.