Riik valmistab ette nn kaevuprojekti, mis võimaldaks veevarustust parandada ka hajaasustusega piirkondades.
Teatavasti võimaldab Euroopa Liidu abi veega seotud probleeme lahendada vaid tiheasustusaladel. Kavandatav veeprogramm tähendab, et selle raames on võimalik ehitada veevärk igasse majapidamisse, mis asub nn abikõlbulikul alal. Eelduseks on vaid see, et majapidamise omanik võtaks enda kanda ühe kolmandiku projekti maksumusest, ülejäänud kaks kolmandikku kaetakse riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvetest.
Kohaliku algatusena sündinud riiklik projekt
Idee on saanud alguse Võrumaalt. Võru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Anti Allas meenutab, et mõte hakkas idanema juba 2005. aastal maavalitsuse juures koos käivas maaelu ümarlauas, kus arutati elutingimuste parandamise võimalusi maal. Kõik olid üksmeelel selles, et pole õigust eeldada, nagu tähendakski maal elamine kehvemate tingimustega leppimist.
Veest rääkides mõeldi eelkõige noore pere peale, kelle veetarbimise vajadus (pesumasin, nõudepesumasin, duši olemasolu jne) on oluliselt suurem kui eelkäijatel. Sellest ettekujutusest kasvas välja ettepanek Võrumaalt Riigikokku valitud poliitikutele, kes asusid mõtet kohe ka tegusalt realiseerima. 2007. aasta aprillis kirjutas regionaalminister Jaan Õunapuu alla käskkirja, millega käivitati pilootprojekt „Võrumaa hajaasustuse veeprogramm 2007“.
Programmiga, mille raames eraldati maakonnale miljon krooni, loodeti esimesel aastal varustada puhta veega 88 majapidamist, mis tähendas umbkaudu 185 inimese elutingimuste parandamist. Nüüd ütleb Anti Allas, et kuigi aruanne on alles lõpetamisel, võib kinnitada, et esimese aastaga lahendati veemured koguni enam kui 150 majapidamises, mis on elupaigaks umbes kuuesajale inimesele. Kui mõelda, et Võrumaal puudutab veemure umbkaudu 6000 inimest, siis on 600 muidugi nagu tilgake merre, aga ometi samm edasi.
Programmi käivitumiseni on jäänud kaks kuud
Praegu on programmiga seonduv dokumentatsioon alles ministeeriumis kokkukirjutamisel. Teada on niipalju, et igale maakonnale eraldatakse kaevuprogrammi elluviimiseks 2 miljonit krooni. Programmi käivitamise ettevalmistamiseks on maakondadel aega 10. märtsini. Rapla maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Tavo Kikas ütleb, et selle ajaga peaks valdade abiga selgeks saama abikõlbulikud hajaasustuspiirkonnad, kus abiprogrammi saaks kasutada, ja ka see, kui suur on majapidamiste hulk, kus võiks programmi rakendada.
Põgusalt oli kaevuprogrammist juttu ka teisipäeval koos olnud vallavanemate kogus. Esialgu on kavandatava kohta informatsiooni veel väga napilt. Küll kahtlesid vallavanemad juba ette, kas „kaevutaotlejaid“ saab üldse väga palju olla. Kahtluse tingis asjaolu, et kavade järgi peaks taotleja võtma enda kanda vähemalt ühe kolmandiku projektiga kaasnevatest kuludest.
Võrumaa pilootprojekt räägib siiski hoopis teist keelt. Anti Allas ütleb, et huvi projekti vastu oli väga suur ja taotlejad olid valmis selle teostamisse panustama ka rohkem kui kolmandiku. Ühtlasi soovitab ta üleriigilises programmis mitte kehtestada Võrumaa katses rakendatud projektide ülemmäära piiranguid, vaid sõnastada see koht nii, et projekti põhjendatud eelarvest katab ühe kolmandiku taotleja. Muus osas, ütleb Anti Allas, on tegemist igati töötava programmiga.
Allikas: Nädaline 11.01.08, Tõnis Tõnisson.
