Abruka saare rannaniitudel lambaid kasvatanud Vambola Lepik kavatseb loomapidamisest loobuda, kuna lambaid on liiga raske turustada. Looduskaitsjate sõnul seab mehe otsus ohtu Eesti ühe tähtsaima rannaniidu tuleviku.

Praegu 200-pealist karja omav Lepik kinnitas Oma Saarele, et kavatseb lambakasvatusest loobuda ja üleüldse saarelt lahkuda. Mehe enda sõnul on ta lambaid kasvatanud kaheksa aastat, kuid praegune olukord, kus neid tappa pole enam kusagil, muudab lambapidamise mõttetuks.

Eriti Abrukal, kust iga ilmaga ei pruugi lammastega suurele maale pääsedagi, isegi kui mingi tapavõimalus tekiks. “Mul on ausalt öeldes villand,” sõnas mees, kes sai lambakasvatamiseks ka toetust, kuna karjatas neid rannakarjamaadel.

Kurb uudis looduskaitsjatele

“See on üks kurvemaid uudised, mis saab üldse olla, see on kurb, väga kurb,” ütles Oma Saarele riikliku looduskaitsekeskuse Saare regiooni spetsialist Veljo Volke, kelle sõnul on Vambola Lepiku lammastel Abruka põhjaosa 50 ha suuruse rannaniidu hooldamisel ülioluline roll.

Volke sõnul kuulub Abruka põhjaosa rannaniit oma hoolduse kvaliteedi ja linnustiku seisukohalt koos Rahuste ja Võilaiuga Eesti viie väärtuslikuma rannaniidu hulka. Nüüd tuleb Volke sõnul leida selle loodusväärtuse majandamiseks mingi alternatiiv.

2000. aastate algul Abruka põhjaosa rannaniitu inventeerinud botaanik, pärandkoosluste spetsialist Toomas Kukk ütles Oma Saarele, et Abruka rannaniidu hävimine oleks Eesti loodusele kindlasti päris suur kaotus. “Kuna hooldatud rannaniitude pindala Eestis kogu aeg väheneb, siis on sellise suure niidu võimalik kaotus tõsine asi,” lausus Kukk.

“Rannaniitude häda on ju see, et kui neid ei majanda, hakkab pilliroog peale tungima ja nad kasvavad kinni, “ rääkis Kukk. “Igal pool Saaremaal on näha, kuidas kunagised merevaated on ju suures osas kadunud, sest veiseid ja lambaid enam ei peeta,” märkis botaanik, kelle sõnul toob rannaniidu kinnikasvamine kaasa seal pesitsevate linnuliikide ja kasvavate taimede arvu olulise vähenemise.

Riikliku looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktor Tõnu Talvi lisas, et loodusväärtuste kadumine on asja üks külg, teine asi on see, et niidu kinnikasvamisega läheb kaduma järjekordne jupp ilusat saarelist maastikku, avarat maastikupilti, mida naudivad nii puhkajad kui ka kohalikud inimesed.

Allikas: Oma Saar 10.01.08, Ain Lember, Raul Vinni.