Hea käbiaasta ja massiliselt kuivanud kuused on rähnidele hästi mõjunud.

Kõikjal Eestis, kus on palju käbirohkeid kuuski või rohkelt kuivanud puutüvesid püsti, võib praegu näha ja kuulda tavapärasest enam rähne toimetamas.

Nii näiteks kohtas Räpina kandis hiljuti talilinnuloendust teinud ornitoloog Riho Kinks vaid ühes väikeses metsatukas pea veerandsadat eri rähniliigi esindajat. “Ligikaudu kolme ja poole kilomeetrise raja metsa-osas oli kokku koguni seitseteist suur-kirjurähni, lisaks nendele veel kaks valgeselg-rähni ja kaks laanerähni,” kirjeldas Kinks nähtut. “Veel kolme rähni ei õnnestunud määrata. Mets oli kõikjal kopsimist täis.”

Kogenud linnuvaatlejate hinnangul võis tegu olla kõige suurema koputajate tihedusega talilinnuloendusega paarikümne-aastase ajaloo jooksul.

Kinks märkis, et kuusikus, mis rähnidest lausa pakatas, oli ka palju kuivanud puid, mis meelitavad linde ligi. “Eks käbiaasta oli ka hea, mis on jälle talvel põhiliselt kuuseseemnetest toituvatele suur-kirjurähnidele hea,” lisas Kinks.

Jaanuaritorm abiks

Lisaks käbirohkusele on rähnide toidulauda oluliselt rikastanud viimased põuased suved: suure hulga üraskite tõttu on kogu Eestis kuivanud väga palju kuuski. “Näiteks siinmail üsna haruldased laanerähnid ongi toiduotsinguil surnud kuuskedele spetsialiseerunud,” tõi Pärnumaa linnuvaatleja Indrek Tammekänd esile. “Kui metsas tekib mingi haigus- või üraskirüüste kolle, siis lähevad nad kohe selle ümbrusesse elama, aidates puude koore alt või tüvest eri kahjurputukaid otsides ühtlasi metsa tervist hoida.”

Tammekänd tähendas, et rähnide elu parandas ka suur jaanuaritorm, mis langetas metsades palju puid. Tavapärasest enam võib tema arvates praegu rähne näha, kuna linnud hakkavad kevadeootuses juba aktiivsemaks muutuma. “Kui on vähegi päikeselisemad ja soojemad ilmad, on nad viimasel ajal jaanuarikuus oluliselt häälekamaks muutunud,” sõnas Tammekänd.

Allikas: www.epl.ee 9.01.08