Virumaa Teataja:

Äsja läbi saanud 2007. aasta oli looduses mitmeti tähelepanuväärne. Väike tagasivaade on koostatud Kristel Vilbaste märgetest looduskalendrisse portaalis ilm.ee ning samuti on kasutatud EMHI kodulehel olevaid andmeid.

Jaanuar

Algas soojalt ja lumeta. Putukad olid oma peidupaikades, aga taimed olid segaduses. Hiiumaal olla jaanuari alguses kukeseeni korjatud, Tallinna botaanikaaia meresoojas õitses sarapuu, Elvas olid lumeroos ja näsiniin täies õies.

Merel polnud jääkübetki. Soomaa jõed käisid üle teede, nähti konni ja vihmausse. Jaanuari keskel jagus rohkelt torme.

Saaremaa jaoks tavalised talvitujad, kuldnokad ja hiireviud, kippusid ka sisemaale ning metsised, kes paarituvad kevadel, olid juba jaanuaris ärevil.

Lõputu vihmasadu äratas ellu isegi Porkuni kuivanud järve, Kaalis oli veetase kümme meetrit. Kuu lõpu poole läks ilm siiski talvisemaks.

Jaanuari keskmine õhutemperatuur oli +2,5 kuni -2,6 °C (paljuaastane keskmine -2,4 kuni -7,6 °C). Maksimumkraadideks registreeriti 10,1°C (10. jaanuar, Valga) ning miinimumiks -26,2 °C (29. jaanuar, Kuusiku).

Päikest paistis kuu jooksul kõige enam Pärnus (58 tundi), kõige vähem Võrus (31 tundi).

Veebruar

Pakast jagus. Taliviljad olid turvaliselt lume all. Pulmaaeg algas huntidel, seejärel ka rebastel ja ilvestel.

Jää ulatus poolde Soome lahte Kroonlinnast Lahemaani ja Väinamerel oli kohati 30sentimeetrine jääkiht.

Rongapaarid tegid pesaülevaatusi. Väljadele ilmus ohtralt hangelinde, urvalinde ja leevikesi – oodati talve taganemist.

Kuu keskmine õhutemperatuur oli -4,3 kuni -11,3 °C (paljuaastane keskmine -3,3 kuni -7,4 °C). Maksimumiks registreeriti +4,3 °C (3. veebruar, Ristna), miinimumiks -30,3 °C (23. veebruar, Jõgeva).

Päikest paistis kuu jooksul kõige enam Pärnus (122 tundi), kõige vähem Sõrves (72 tundi).

Märts

Vesine küljealune pani ringi tuiama esimesed kährikud. Sokud, uhiuued karvased sarved peas, kepsutasid väljadel ja jänesed pidasid pulmi.

Õitsesid esimesed lumikellukesed ja sulasid lumememmed. Jää muutus üha poorsemaks – kalameestel tuli jääle minekust loobuda, ka kala hakkas kalda poole nihkuma.

Kevad algas 21. märtsi öösel kell 2.07. Juba enne seda oli linnukevad täies hoos. Saabusid sookured, haned, luiged, pardid, rüüdid jt. Rebase kasukas muutus üha punasemaks, hiired sebisid rõõmsalt mulluses kulus.

Märtsi lõpu poole võis kohata liblikaid, puuke, ämblikke, sääski ja tigusid. Ärkasid karud ja puhkesid esimesed sinililled. Valgejänesed vahetasid kasukat ja siilidki olid kuu lõpu poole liikvel.

Vahtral ja kasel jooksis mahl. Õied avasid näsiniin, kuldtäht ja lepiklill. Kastanipungad olid läikivalt vaigused ja sirelipungad pakatavalt rohelised. Magesõstra pungadest aga kikitasid juba rohelised lehetutid välja. Maamesilased ehk kimalased otsisid pesapaiku.

Kuu keskmine õhutemperatuur oli 2,6 kuni 4,6 °C (paljuaastane keskmine -1,0 kuni -3,2 °C). Maksimumiks registreeriti 18,4 °C (22. märts, Valga ja Tartu-Tõravere) ning miinimumiks -10,2 °C (6. märts, Jõhvi ja Tiirikoja). Päikest paistis kuu jooksul kõige enam Vilsandil (179 tundi), kõige vähem Tiirikojal (146 tundi).

Aprill

Linnud tulid hiljem kui 2006. aastal, kuid taimeriik ärkas kevadele varem. Varblased pidasid pulmi. Metssead sonkisid vihmausse ja võilillejuuri otsides karjamaadel. Mägrad kraapisid urgudest talvise saasta välja.

Kuu alguses õitsesid aedades esimesed nartsissid ja konnad alustasid kraavides esimest kudemist. Metsised mängisid oma mänge, siilid olid kõikjal liikvel.

Aprilli keskel läksid õitsele vesiheinad, hiirekõrvad, kannikesed, kohati ka võililled. Vaher puhkes õide kuu teisel poolel, kask oli hiirekõrvul.

Mesilased leidsid õietolmu. Kevadekuulutajal kuldnokal olid munad pesas. Ka toonekurg Tooni sai maha nelja munaga.

Karva vahetanud jänesed keksisid ringi pruunikas rüüs, hülgetited hakkasid ujuma.

Kuigi aprillikuine ilm oli mõnusalt soe, sadas vahepeal siiski pisut lumesegust vihma. Kuu keskmine õhutemperatuur oli 4,0 kuni 5,5 °C (paljuaastane keskmine 2,4 kuni 4,6 °C). Maksimumiks registreeriti 22,6 °C (17. aprill, Võru) ning miinimumiks -9,1 °C (9. aprill, Jõhvi). Päikest paistis kuu jooksul kõige enam Vilsandil (285 tundi), kõige vähem Tartu-Tõraveres (182 tundi).

Mai

Külm maikuu algus ei lasknud puhkenud lilleõitel korraga kuigi kaua oma ilusaid silmi näidata. Raske lumi kippus tegema liiga lehekasukas lehtpuudele. Tartus puhkesid kirsid juba 1. mail.

Mai edenedes läksid lahti toomingaõied.

Põdravasikad käisid ema sabas, kitsed vahetasid usinalt kasukat. Rohu- ja rabakonnad jäid suuremas osas oma järelkasvust ilma. Ja puuke oli erakordselt palju.

Mai keskpaiku olid metsaalused täis jänesekapsaid, põllud rakvere raipeid, peenrad tulpe. Käod kukkusid, ööbikud laulsid ja pääsuksed piiri-pääritasid.

Mai lõpu poole poegisid kitsed, ka teistel metsloomadel oli beebibuum. Agarad ööelukad olid nahkhiired ja siilid, mutid vähe vaguramad – küllap olid maasügavuses pojad ilmale tulnud.

Veelindudelgi olid pojad sabas ja saabusid ka suvitajad linnud.

Lõuna-Eestis puhkesid õunapuud. Mai lõpus oli sooja kohati suisa üle paarikümne kraadi. Oli ka vihma ja äikest. Lõhnasid maikellukesed ja õitsesid sirelid.

Karumammad saatsid eelmise aasta jõmpsikad oma rada käima ning keskendusid algavale pulmaajale.

Rukis oli kuu lõpuks põlvini ja umbrohi tuli mühinal. Soos õitsesid murakad ja sookailud.

Kuu keskmine õhutemperatuur oli 9,5 kuni 13,0 °C (paljuaastane keskmine 7,4 kuni 11,5 °C). Maksimumiks registreeriti 31,3 °C (29. mai, Haapsalu) ning miinimumiks -5,7 °C (2. mai, Jõgeva). Päikest paistis kuu jooksul kõige enam Vilsandil (288 tundi), kõige vähem Tiirikojal (219 tundi).

Juuni

Juuni algus tõi üsna troopilist kuumust ning kolm nädalat varem hakkasid õitsema jaanipäeva lilled: harakputked, kesakannid, härjasilmad, moonid. Sirelid õitsesid vaid veel mere ääres.

Juuni esimesel nädalal kukkus temperatuur 30 soojapügalalt 13 kraadile.

Linnud ja loomad hoolitsesid usinalt oma järglaste eest.

21. juunil kell 21.06 algas suvi.

Juunis leidus maasikaid nii metsas kui peenral ning valmisid esimesed mustikad. Jõhvikas õitses rabades kenasti ja murakanupud kosusid.

Hein sai küpseks.

Kuu keskmine õhutemperatuur oli 13,7 kuni 17,1 °C (paljuaastane keskmine 13,3 kuni 15,6 °C). Maksimumiks registreeriti 28,0 °C (9. juuni, Valga ja 13. juuni Võru)) ning miinimumiks 0,8 °C (16. juuni, Lääne-Nigula). Päikest paistis kuu jooksul kõige enam Tallinnas (345 tundi), kõige vähem Tiirikojal (289 tundi).

Juuli

Rebasekutsikad said lahti titepruunist kasukast. Metsad mustasid mustikatest.

Tugev edelatuul tõi Eesti kaldavette tavaliselt augustilõpu asukad – sülti meenutavad rusikasuurused meriristid ehk millimallikad.

Seentest leidus puravikke ja kukeseeni. Metsas oli paiguti küpseid vaarikaid.

Kuu keskmine õhutemperatuur oli 16,1 kuni 17,4 °C (paljuaastane keskmine 15,9 kuni 17,2 °C). Maksimumiks registreeriti 27,9 °C (17. juuli, Valga) ning miinimumiks 4,3 °C (22. juuli, Jõgeva). Päikest paistis kuu jooksul kõige enam Vilsandil (257 tundi), kõige vähem Tartus (185 tundi).

August

Pihlakad hakkasid punaseks minema, suveõunad küpsesid.

Kured hakkasid vaikselt kogunema. Augusti lõpus sadas mõnel pool rahet.

Kuu keskmine õhutemperatuur oli 17,4 kuni 19,1 °C (paljuaastane keskmine 14,6 kuni 16,6 °C). Maksimumiks registreeriti 31,9 °C (13. august, Kunda) ning miinimumiks 2,0 °C (31. august, Jõgeva). Päikest paistis kõige enam Pärnus (285 tundi), kõige vähem Sõrves (240 tundi). Paljuaastane keskmine 210 kuni 252 tundi.

September

Pärast pulmi sugusokud puhkasid ja neid sai näha tihedamini alles septembri teises pooles. Põldudel võis kohata metskitsi koos kevadiste talledega ja kõikjal ringi hulkuvaid noori pulksarvedega sokkusid, kellel veel oma territoorium puudu.

Ööl vastu 8. ja 10. septembrit oli öökülma mitmes Eesti paigas, algas fenoloogiline sügis. Sügisene jahtumine sai alguse Pandivere kõrgustikult, Kagu-Eestis algas see kolm kuni viis päeva hiljem.

Puulehed hakkasid vaikselt värvi muutma, alusmets hõredamaks jääma.

Oli hea pähklisaak. Kured kogunesid parvedesse.

Septembri keskel leidus Põhja-Eestis ka kase- ja männiriisikaid, Ida-Eestis pilvikuid, kuu lõpu poole oli väga rohkelt seeni.

Puud-põõsad üritasid teist korda õitseda. Kütiorus õitses Ilmamäel kontpuu, Ööbikuorus õunapuu, Sauga vallas pirnipuu. Nähti õitsemas ka võililli, pajulilli, vorstirohtu, paiselehti, kullerkuppe, lõosilmi.

Jõgedes valmistusid lõhelised kudemiseks, teised sõid isukalt, et talv üle elada.

Sügis algas 23. septembril kell 12.51.

Hiired kolisid tubadesse.

Eelmise aasta äsja iseseisvunud karupojad eksisid õunapuuaedadesse, pöörasid ringi kompostihunnikuid ja raputasid mesipuid.

Kuu keskmine õhutemperatuur oli 10,5 kuni 13,6 °C (paljuaastane keskmine 9,9 kuni 12,7 °C). Maksimumiks registreeriti 23,4 °C (29. september, Võru) ning miinimumiks -1,6 °C (10. september, Jõhvi). Päikest paistis kuu jooksul kõige enam Võrus (166 tundi), kõige vähem Tõraveres (120 tundi).

Oktoober

Oktoobri alguses olid ilmad kenakesti soojad. Muru sees võis kohata näiteks karvaseid päevakoeri, näha lendamas mitmesuguseid liblikaid ja kiile. Seeni oli rohkelt. Oktoobri keskpaigaks olid pooled lehed langenud. Saared, toomingad ja paakspuud olid täiesti raagus. Pihlakamarju paljudes kohtades nappis.

Veetase oli rabades üsna kõrge. Emajõe vesi oli kogunisti 13-14 kraadi – nagu õueõhkki.

Nahkhiired siirdusid ilmade külmenedes väljaotsitud talvituspaikadesse.

Jõeforellid olid pulmarüüs ja nende püük oli keelatud alates 15. septembrist kuni aastavahetuseni.

Kuu keskmine õhutemperatuur Eestis oli 6,2 kuni 8,9 °C (paljuaastane keskmine 5,0 kuni 8,4 °C). Maksimumiks registreeriti 17,8 °C (1. oktoober, Tiirikoja ja Valga) ning miinimumiks -6,5 °C (22. oktoober, Kuusiku).

Päikest paistis kuu jooksul kõige enam Vilsandil (87 tundi), kõige vähem Jõhvis (34 tundi).

November

3. novembril sadas lund pea kogu Eesti mandriosas ja moodustus lumevaip. Ööpäevane keskmine õhutemperatuur langes allapoole +5 kraadi, v.a saartel. Lõppes taimekasv ja algas eeltalv.

2006. aastal tuli lumi varem maha (29.10) nagu ka 2005. aastal (24.10).

Puud olid raagus. Novembri alguse poole üle Eesti igal pool lund palju ei olnud, kuid Rakvere kandis siiski tublisti.

Orav oli tihedamas hallikas talvekasukas ning kasvatanud kõrvadele tutid. Kogu sügise kogusid nad endile talvevarusid: seemneid, pähkleid, tammetõrusid, seeni. Hea haistmine aitab peidetud talvevarusid leida ka lume alt.

Novembri keskel hakkasid põdrapullid oma sarvi vastu puud sügama - vanematel pullidel olid sarved juba maas, nooremad püüdsid neid veel maha nühkida. Sokuisandatelgi oli pea nudi. Enamikul metsloomadest lõppes karvavahetus. Karud jäid talveunne.

Tavapäratuks võib pidada seda, et teist aastat oli Eestis kuuskedel hea käbiaasta.

Kuu keskmine õhutemperatuur oli -0,8 kuni 4,1 °C (paljuaastane keskmine -0,3 kuni +3,9 °C). Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 11,4 °C (1. november, Vilsandi) ning miinimumiks -11,0 °C (5. november, Jõgeva).

Päikest paistis kuu jooksul kõige enam Vilsandil (32 tundi), kõige vähem Võrus (18 tundi).

Detsember

Kuu algus oli soe. Luual olla nähtud õitsemas koguni sinilille. Ja taimeteadlane Tõnu Ploompuu kirjutas looduskalendris, et tema näsiniin õitseb sel aastal juba kolmandat korda: esimene kord jaanuaris, siis kevadel ja seejärel detsembris. Hiiumaal korjati kukeseeni.

Kuu edenedes haljendas Tallinnas muru, Ida- ja Süda-Eestis krudises paks lumi.

Kerge külm tekitas jää väiksematele veekogudele, Peipsi oli lahti ja kaldas hulpis rüsijää. Eestis jagus veel paiku, kus luiged võisid põhjamudast toidupoolist ludistada ega kiirustanud soojematele maadele. Merel jätkus kalameestel veel tegevust: jäävabast veest püüti haugi ja meriforelli.

Kuu keskmine õhutemperatuur oli 0,6 kuni 4,2 °C (paljuaastane keskmine -4,6 kuni +0,3 °C). Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 7,8 °C (8. detsember, Valga) ning miinimumiks -11,5 °C (1. detsember, Jõhvi). Päikest paistis kuu jooksul kõige enam Jõhvis (23 tundi), kõige vähem Jõgeval (7 tundi).

Merike Merilain, EMHI sünoptik: Möödunu oli üsna tavaline aasta. Ebatavaliselt kõrgeid temperatuure ikka juhtub. Sünoptikute seisukohalt raskeid ilmaolusid ei olnud, vaid jaanuaris oli paar tormi ja suvel äikesed.

2008. aasta alguses on külmalaine nüüdseks ära olnud ja läheb üha soojemaks. Selle nädala teises pooles on ka Virumaal sula oodata. Kuu lõpus võib pisut külmemaks minna.

Ain Kallis, ilmateadlane: Mullu olid kõik kuud keskmisest soojemad, v.a veebruar, mil talv tuli ootamatult ja oli külmem. Midagi põrutavat ei olnud, ilus soe aasta.

Mul on Põlvamaal väike suvekodu ja eelmisest aastast jäi meelde, et kartulimardikad pistsid kartuli nahka ning palju tuli muru niita – kellele hea heinaaasta, kellele hea muruaasta.

Ilm on Eestis muutlik, nii kui meri pole jääs, võivad tulla tormid ja soojalained. Praegu jääkatet pole ning tuleb olla kõigeks valmis. Inimesed on soojaga väga harjunud, ning kui varem nimetati 25 miinuskraadi pakaseks, siis nüüd öeldakse juba 11-12 külmakraadi kohta pakane.