Venemaa poolt üle Peipsi tormavad tuuleiilid on ilma nii külmaks muutnud, et kohe ei tahagi õue minna. Nädala lõpus saabunud 15-kraadine pakane pani korstnad tossama.

Tõepoolest on alles nädala alguses vahuselt lainetanud järv nüüd silmapiirini kinni külmunud ja hommikune pakasest punane päikeseketas heidab helki kõikjale. Musti kalamehetäppe pole veel näha mööda seda hiiglasuurt liuvälja liikumas, aga päästeameti neljapäeval antud jäälemineku keeld näitab, et säärane mõte sikuskameeste peas juba käärib. Ka ringivuhistav piirivalvehõljuk tundub püügihooajaks valmis olevat.

Just enne jää tulekut olid Mustvees jõesuu kaldad tipitud kalameestega, kes sealt usinalt Vilusi küla kalamehe Raul Angerjärve sõnul “mädjast” välja sikutasid. Lohusuu vallavanem Urmas Soosalu ütleb, et mädjas ehk teadusnimega teib oli näljas ja tuli eelmiste nädalate jooksul jõgedesse toituma. Kuid nädala lõpus leotasid kalamehed juba usse jõejäält ja paras pannitäis ahvenat sealt ka tuli. Kalamehejutu lõpetuseks võib lisada, et Pärnumaal Rannametsas külmusid toiduretkel kalad otse kraavijäässe kinni.

Toidunäljas karvakandjad

Külm annab end kõige selgemalt tunda imetajate hulgas. Köhivad inimhulgad suurenevad päev-päevalt. Uus hiirelaine tõttas tubadesse. Samal ajal käivad rebased kaitsvast metsast rohkem väljas ja peavad põlluhiirtele jahti. Ja viimane aeg on panna õunapuude ümber kaitsvad oksad – jänesejälgi on meie aed tihedalt täis. Õnneks on ta esialgu pidanud kohasemaks süüa loomadele viidud jõululeiba. Enn Vilbaste ütleb, et nägi Soomaa teel kährikut, nii et kõik selle suguseltsi liikmed ei tee veel talveuinakut.

Suhteliselt valged kõrge tähistaevaga ööd on täis hundiulgu. Ma miskipärast usun, et varsti näeme selles taevas helkimas ka virmalisi. Mikk Sarv ütleb, et virmaliste vehkimist arvati taevaste sõdalaste omavaheliseks jõukatsumiseks, mis võis vahel ka maapealseteks sõdadeks üle minna.

Luiged, luiged

Jää annab lõpuks ka lindudele märku, et meie kliimas on neile ette nähtud rännata. Imelik, et juba paar nädalat tagasi kadusid Ida-Eestist rästaparved, jää tulekuni oli siin ka naerukajakaid ja sinikaelu – kuid nüüd on nemadki läinud.

Nõndasamuti lähevad siseveekogudelt kohe-kohe ka kühmnokk-luiged. Muretsemiseks pole põhjust! Nende toidulaud külmub kinni ja nad lähevad mujalt uut otsima. Küll paneb Nigula metsloomade turvakodu perenaine Kaja Kübar veel kord südamele, et ei tohi väikeste veekogude ääres luiki üle toita: siis nad ei lähe merele, kus nad hakkama saaksid.

Ühtlasi palub ta teada anda sellistest juhtudest, kus mõni pesakond ei ole minema lennanud seetõttu, et selleaastane noor hall luik on viga saanud. Luigepere hoiab kokku ega jäta oma last maha. Siis tuleb luigepoeg kindlasti ravile viia.

Aga nüüd on meie jõgedel ka vesipapid.

Uisutama!

Imelik, et uisutamine tundub meil olevat justkui ainult laste ja tubane tegevus. Kuid karjamaad on täis peegelsileda jääga liuvälju, linnas saab sellise tekitada mõnekümnest ämbritäiest veest. Ja uisud saab poest lunastada aastateks vaid paari restoraniarve taksi eest. Pealegi on niimoodi võimalik katse-eksituse meetodil potsatades kindlaks teha, millal luud hõrenema hakkavad.

LASTELE

Ilmamäng: kuusepuust pulgamäng

Vana kuuske pole alati mõtet kohe ära põletada. Mitme pere kuuskedest võiks teha vahva pulgamängu. Selleks laasige paras ports kuusetüvesid ning saagige need meetripikkusteks juppideks. Kui pulgad valmis, siis laduge need hunnikusse. Seejärel hakatakse kordamööda võtma kuhjast pulkasid, ilma et teised liiguksid. Kui aga pulgad liiguvad, saab järgmine võimaluse proovida. Harjutus kestab nii kaua, kui hunnikus pulki jätkub, või lepitakse kokku kindel mänguaeg. Kui aeg saab läbi, loetakse üle, kellel on rohkem pulki. Seda mängu saab mängida õues või toas aasta ringi!