Aiandusagronoom Väino Eskla kinnitas, et pikale veninud sügis oma nullilähedase temperatuuriga on aiataimedele igati paslik olnud, ent lähiajaks lubatud külmakraadidele mõeldes tuleb lumeta aias taimi kindlasti kaitsta.

"Sügis oli taimedele soodne; vihma tuli kohati rohkem, kohati vähem, aga temperatuur on kogu Eestis üsna mõistlik olnud - null kraadi lähedal pole see taimi kasvama pannud, küll aga on neid talve vastu hästi karastanud," võrdles aiandusagronoom Väino Eskla tänavust talve mullusega, mil 5-7 plusskraadini küündinud temperatuur mõnes kohas sibullilled end välja ajama ja pungad peaaegu lahti minema sundis.

Nüüd paistab soe aeg mõneks ajaks otsa saavat ja aiapidajal tuleb külmaks valmis olla, seda enam, et lund ju kaitsmas ei ole.

"Kui temperatuur järk-järgult langeb - ööseks lubati juba isegi 10-15 kraadi külma -, hakkab see palja maaga sibullilledele, püsikutele ja maasikatele kahjulikult mõjuma," hoiatas Eskla. "Tuleks ära kasutada kõik olemas olevad võimalused: püsiku- ja sibullillepeenrale, samuti teistele õrnematele taimedele kuivi puulehti peale puistata. Kõige paremini kaitseb õhkkuiv, tolmav turvas - mida suuremad tükid sees, seda parem. Kellel muud võtta ei ole, mingu aiaärisse ja ostku talveloori. Kilet ei maksa panna; kui see talveks peale jääb, siis ei tea, mis selle all kevadeks alles on."

Väino Eskla ise on taimede pakase eest kaitsmiseks juba aastaid kuivi puulehti kasutanud: "Sügisel kogun valmis, panen ulualla, et vihma käes ära ei vettiks, ja kui külmad tulevad, siis laotan peale. Lehtedele tuleb kuuse- või mõne muu okaspuu oksad peale panna, kõlbavad ka raskemad lehtpuuoksad, et need lehed alla vajutaksid."

Sellise katte alla võivad taimed julgelt lumeta külmad üle elada. Tõsi, kriitiliseks piiriks loetakse ikkagi kümmekond kraadi; kui temperatuur juba kaks-kolm ööpäeva kahekümne miinuskraadi juures püsib, ei aita ka lehekate enam.

Maasikad kõige rohkem ohus

Maasikatele teeb liiga juba 10-15 külmakraadi, sest südamikupung, kust arenevad uued lehed ja õisikud, on ju maapinnal. Sellele mõeldes tuleks ka maasikataimedele kindlasti puulehed ja oksad või turvas peale panna.

"Turbaga on muidugi see oht, et kui pärast külma jälle sulaks läheb ja vihmagi tuleb, siis turvas vettib ära ja pärast järjekordset külmumist võib hakata külmarebendeid tekitama," soovitas Eskla sulanud turvast taimede ümber natuke kobestada.

Meie talvede omapära arvestades - külmetab, sulatab, jälle külmetab - tuleks jälgida sibullilli ja noori sügisel istutatud taimi, mis kipuvad maast välja kerkima - isegi kuni kümme sentimeetrit kõrgemale, mille tõttu juured jäävad õhku. Külmakergitusega taimed tuleb sulailmade saabudes maasse tagasi vajutada.

Puude-põõsaste kõige õrnem osa on juurestik ning 15-20kraadine lumeta külm hakkab juba juurtele mõjuma. Sellepärast tasuks eriti nooremate puude-põõsaste alla lehekatet panna.

Katteks sobib ka haljastuses kasutatav puukoorepuru, samuti hakkepuit ja isegi taimejäätmed: kui sügisel maha lõigatud üheaastaste taimede maapealsed osad veel ära pole põletatud, võib need peeneks hakkida ja põõsaste alla laotada.

Selles, et puude-põõsaste pungad soojaga suureks on paisunud, ei näe Eskla mingit ohtu. "Sõstrapõõsastel näiteks lähevadki pungad vastu talve suureks, aga sellest midagi ei juhtu."

Talvekate on paratamatus

"Üle-eelmine talv, kui külma oli ilma lumeta 20-25 kraadi, tegi ikka väga suurt kurja, kui kusagil midagi katmata oli," tuletas Eskla meelde. "Sellest õppetunnist tuleks õppust võtta ja piisavalt talvekatteid varuda. Hakkab juba reegliks muutuma, et lund on meil aina vähem."

Kui lumi siiski maha peaks sadama, soovitab Väino Eskla seda kuhjadesse koguda - mida suurematesse, seda parem -, et pärast sula ja vahetult enne uut külmalainet saaks alles jäänut pudedaks raiuda ja külmaõrnadele taimedele katteks puistata.

Korralikku kaitset vajavad kindlasti ka roosipõõsad - ikka kas turvas või puulehed ja oksad peale. Isegi vanu riideid saab ära kasutada, neid taimedele ümber mässides ja maapinnale okste alla pannes.

Närilised puudest eemale

Puude tüvesid tuleb kaitsta ennekõike jäneste eest. Jõupaberiga kinnimässimine aitab päris hästi (isegi vihmad ei lagunda seda materjali).

Järgmise sula ajal võiks puutüved katta näriliste peletusvärviga - see Eestis toodetud valkjashall vahend sisaldab ainet, mille lõhn jänesed ja kitsed eemale peletab ning kaitseb ühtlasi puud kevadel ka päikesepõletuse eest.

Okaspuudega pole muret siis, kui tegemist on Eesti kliimasse sobivate liikide-sortidega. Õrnemate kaitseks pole muud valikut kui pakasetõkkekangas ümber kerida (kuuskedele kuuseoksi ümber panna ei soovitata, sest samal liigil võivad seeneosed ühised olla ja oksalt kasvavale kuusele levida). Pakasetõkkekangast on abi ka külma tuule vastu.

Nõutaimed varju alla

Nõutaimed, mida senise ilmaga veel väljas on hoitud, on nüüd küll viimane aeg siseruumidesse viia (või maasse kaevata). Potist läheb pakane muidu kergesti läbi ja juur külmub lihtsalt ära.

Potijõulupuud seevastu tuleks soojast toast jahedasse viia (praeguste külmakraadidega veel mitte otse õue, vaid esialgu jahedamasse kohanema), et need võrseid ajama ei hakkaks. Ilma soojenedes võib need koos potiga maasse kaevata ja kevadel korralikult ümber istutada.