Külmemate ilmade saabudes suureneb hoonete siseruumides loodusliku radioaktiivse gaasi – radooni – sisaldus. Radoon on selline gaas, mis tekib maapinnas looduslike radionukliidide lagunemisel ja imbub läbi vundamendi- ja põrandakonstruktsioonide hoonete siseruumidesse.

Radooni ja selle tütarproduktide sissehingamise tagajärjel suureneb inimestel kopsuvähki haigestumise risk. Hinnanguliselt võib radoon Eestis põhjustada umbes 12 protsenti kõikidest kopsuvähki haigestumistest ehk ca 100 juhtu aastas. Uuringute tulemused näitavad, et elamute siseõhu radoonisisalduse ja potentsiaalsete radooniohu alade poolest on Eesti võrreldav Rootsi ja Soomega, mis on Euroopa kõige suurema radooniohuga riigid.

Miks suureneb radoonioht talvel?

Radoonitase on siseruumides talvisel ajal kõrgem mitmel põhjusel. Esiteks on talvel maapind hoonete ümber külmunud ning radoon pääseb maa peale vaid majaaluse pinnase kaudu, sattudes niiviisi otse ruumidesse. Teiseks välditakse külmemate ilmadega toasooja hoidmiseks tuulutamist ning radoon ei pääse ruumidest välja. Eriti kõrge radoonitase on sellistes majades, kus hoonealune pinnas on suure radoonisisaldusega, samas ei ole ehitamisel või renoveerimisel tähelepanu pööratud vundamendi vastupidavusele. Kui sellises hoones on ka tihendatud seinad ning paigaldatud uued õhutihedad aknad, võib ruumiõhus radooni olla lubatud tasemest mitukümmend korda rohkem.

Kuid vale on arvata, et kõrge radoonisisaldus on ainult vanemate ja valesti renoveeritud hoonete probleem, kõrgeid ning väga kõrgeid radoonitasemeid oleme mõõtnud ka täiesti uutes hoonetes.

Mida ette võtta?

Kõige kiirem moodus hoone siseõhus radoonisisalduse vähendamiseks on tubade tuulutamine. Õhuvahetus toimub paremini, kui avada aknaid ning tekitada lühiajalist tuuletõmmet – ühe akna kaudu tuulutamine pigem jahutab, kuid ei aita kaasa ruumide õhuvahetusele.

Radooniohtlikul alal elades tasuks mõõta radoonihulka siseruumides ning sellisele alale ehitades tuleks uurida, kui suur ikkagi on pinnase radoonisisaldus. Võib endale soetada ka isikliku mõõteseadme, millega saab nii kodus kui ka kontoris radoonitaset mõõta ja pikaajaliselt jälgida. Selliste seadmete kasutamine on lihtne.

Kui radoonisisaldus ruumiõhus ohtlikult suureneb, saab ruume tuulutades kohe vähendada ohtliku gaasi mõju tervisele. Kui radoonitase on pidevalt liiga kõrge, tuleb pöörduda spetsialistide poole, kes pakuvad välja lahendused, mida ette võtta.

Täiendavat teavet radooni kohta saab aadressidel http://www.kiirguskeskus.ee ja http://www.ehitusinfo.ee. Lisateavet pinnasemõõtmiste kohta võib küsida ka Eesti Geoloogiakeskusest http://www.egk.ee.

Keskkonnaministeeriumil on aasta alguses kavas radooniteemaline teabepäev.

Evelyn Pesur, Keskkonnaministeeriumi kiirguse peaspetsialist.