Metssigade hulk on mõne aastaga optimaalsest üle veerandi võrra suuremaks paisunud.

Kõikjal Eestis tekitavad metssead külaelanikele järjest enam meelepaha, sest suure arvukusega loomad on asunud üha rohkem põlde ja koduaedu rüüstama.

Näiteks Muhus on sead juba niivõrd ülbeks läinud, et käivad lausa koduõuedes ukseesiseid segi tuhnimas ja õunu söömas.

Muhu Koguva küla vanem Maie Schmuul on üks paljudest Muhu elanikest, kes on pidanud karvaste kärssninade pahategude all palju kordi kannatama. “Viimasel ajal on sead nii julgeks läinud, et tulevad ja songivad muru juba lausa koduõue peal üles,” kirus Schmuul, kelle sõnul on saarel võimatu kartuleid kasvatada, kui põllud on sigade hävitusretkede eest tarade või elektrikarjustega kaitsmata. “Kartulimaale pidin traatvõrgu ümber ostma, sest muidu kündsid sead kõik üles. Nii kui sa kartuli maha panid, olid nad isegi nii hullud, et tõstsid võrgu alt üles ja trügisid ikka sisse.” Nii ei jäänudki proual lõpuks muud üle, kui traataed veel omakorda alt kividega kindlustada.

Optimaalne arv on 16 000

Muhulane Valli Tarvis Kuivastu külast rääkis, et metsanotsud on teist aastat järjest Kuivastu mõisa pargi tervenisti segamini pööranud. “Sead muudkui töötavad seal kogu aeg ja park on nii kenasti korrastatud, et pane või kevadel sinna kartul maha – maa on nii must,” kirjeldas Tarvis. “Pealegi on nad juba nii ülbeks muutunud, et käivad aias õunapuu all, tähtsad näod peas, õunu söömas, nagu peaksidki seal olema.”

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna jahinduse peaspetsialist Kaarel Roht tunnistas, et kuna metssigade arvukus on üle Eesti viimaste aastatega tõusnud 25 000 loomani, kipuvad nad ka igal pool üha rohkem inimestele peavalu valmistama.

Samas peetakse metssigade optimaalse hulga ülempiiriks vaid kuni 16 000 isendit.

“Soojade talvedega ja hea söödabaasiga on sead väga hästi siginud,” selgitas Roht, lisades, et sigade arvukuse kasvades on oluliselt suurenenud ka nende küttimine. “Kui 2006. aastal lasti ligi 12 000 siga, siis mullune arv tuleb kindlasti vähemalt paari tuhande võrra suurem. Tegelikult me lausa sunnime jahimehi sigu rohkem küttima, määrates piirkonniti ära miinimumnormid, mida tuleb lasta.”

Roht nentis, et küttidel tuleks harjumuspäraseks muutunud metssigade talvist lisasöötmist koomale tõmmata.

Sigade rüüsteretkede all kannatavatel maaomanikel soovitas Roht ühendust võtta kohalike jäägritega, et neil oleks teada, kus tuleb paharette varitseda.

Jahimees: tuleb rohkem küttida

•• Võrumaa Sõmerpalu jahtkonna esimees Toomas Kaun möönis, et sead kipuvad viimasel ajal maaomanikele tõesti liiga tegema. “Haigusi metssigadel pole ning hunte ja ilveseidki, kes neid murraks, on vähe,” sõnas Kaun. “Seepärast tulebki sigade pärast lihtsalt rohkem jahil käia.”

•• Kaun kinnitas, et nii tema kui ka naaberjahtkondades pole sigade arvukuse kontrolli all hoidmisega probleeme veel tekkinud ning samuti ei valmista raskusi kohaliku keskkonnateenistuse määratud küttimislimiidi täitmine.

•• Samas Kaun nentis, et eks oma süü ole sigade rohkuses ka jahimeestel endil. “Eks jahimehed kipuvad mõnikord ka metssigade söötmiskohti läbimõtlematult elamurajoonide või talude lähedale rajama,” viitas Kaun. “Siis pole ka imestada, et loomad tulevad põlde või aedu laastama.”