Keskkonnaministeerium on ette valmistanud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise eesmärgiga täiendada ja täpsustada mitmeid sätteid ja viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigustega.

“Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus jõustus 2005. aasta aprillis. Nüüdseks on ilmnenud, et mõned sätted ei ole tõhusalt kasutatavad ja mõnede puhul on vaja täpsustada vastavust Euroopa Liidu õigusega,” selgitas Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse büroo juhataja Taimar Ala.

Näiteks vajab täpsustamist, millistel juhtudel tuleb kindlasti algatada keskkonnamõju hindamine, missugused on nõuded keskkonnamõju hindavale eksperdile ning kuidas peab koostama hindamise aruande.

“Kindlasti on keskkonnamõju hindamine kohustuslik kõikide nende tegevuste korral, millega eeldatavalt kaasneb oluline keskkonnamõju,” ütles Ala. “Näiteks oleme seisukohal, et alati tuleb algatada keskkonnamõju hindamine uutest karjääridest turba mehhaniseeritud kaevandamise puhul, sest selline tegevus põhjustab pöördumatuid muutusi keskkonnas.”

Ka projektide “tükeldamine” ei võimalda keskkonnamõju hindamisest kõrvale hiilida, sest eelnõu kohaselt tuleb mõju hinnata ka juhtudel, kui piirkonda satub näiteks mitu käitist. Sellise põhimõtte sätestavad Euroopa Kohtu lahendid.

Seadusemuudatuse eelnõu sätestab eelhindamise mõiste. Eelhindamise käigus otsustatakse, kas kavandatava tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju ning kas selle hindamine on vajalik. Seejuures tuleb arvestada kavandatava tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimusi, tegevusega kaasnevaid tagajärgi jne.

Eelnõus on oluline koht eksperdile esitatavatel nõuetel. „Kuigi keskkonnamõju hindamise ühe põhiprintsiibi kohaselt peab ekspert olema sõltumatu, puudub praegu seaduses sellekohane regulatsioon,” märkis Ala. Samuti on eelnõus tehtud vajalikud muudatused keskkonnamõju hindamise litsentsi taotlemisnõuetesse, tagamaks seda, et keskkonnamõju hindamise õiguse saab selleks pädev isik.

Täpsustatud on keskkonnamõju hindamise aruandele esitatavaid nõudeid. Näiteks peab ekspert keskkonnamõju hindamise tulemustest lähtudes välja pakkuma hüvitusmeetmed, kui tegevusega eeldatavalt kaasneb oluline mõju Natura alale, kuid tegevus on sotsiaalsetel põhjustel ning alternatiivsete variantide puudumisel vajalik. KMH aruandes tuleb välja pakkuda ka seireprogramm.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse eesmärk on vältida keskkonna kahjustamist ja eelnõu aitab sellele keskkonnamõju hindamise kvaliteeti parandades kaasa. Eelnõu on e-Õiguse kaudu ministeeriumidega kooskõlastamisel (märkuste esitamise tähtaeg on 11. jaanuarini). Keskkonnaministeerium saatis eelnõu arvamuse avaldamiseks ka mitmetele asjassepuutuvatele organisatsioonidele, sh Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Turbaliidule, Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidule.

Lisainfo: Taimar Ala, Keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna keskkonnakorralduse büroo juhataja, tel 626 2983.

Allikas: keskkonnaministeeriumi 3.01.08 pressiteade.