Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Aedniku tööd jaanuaris (2008-01-02 00:04:23)

 

Järgnevalt mõned soovitused, kuidas südatalvel taimede ja aia eest hoolitseda.

 

* Hoolitse toas olnud potijõulupuu eest

Neil, kes toataimeks mitteloodud potiokaspuu jõuluaega ja aastavahetust haljastama tõid, tuleb jaanuari alguses taimeke taas jahedatesse oludesse viia. Esmalt oleks mõistlik teda väheste plusskraadidega ruumis hoida ning alles siis suurema külma kätte tõsta. Väljas on põhiline see, et juurepall kas maasse kaevatuna või lumehunnikusse peidetuna kaitstud saaks. Nullilähedasse valgesse ruumi võib puu ka kevadeni jääda.
Mida kauem on potikuusk talvel soojas ruumis olnud, seda rohkem võib ta väljas kahjustada saada. Kui puu toas juba võrseid hakkab ajama, on peaaegu kindel, et osa oksi suveks raagu jäävad. Puu kasvab tavaliselt küll edasi, kui teist aastat jõuluks tuppa toomiseks on ta liiga vormist väljas. Küll aga saab kuuske kasutada näiteks hekist välja läinud puu asendamiseks või istutada metsaserva kosuma. Oskusliku lõikamisega võib temast omapärase taimolendi kujundada.


* Kaitse puid talveohtude eest
Ajast aega on olnud aiapidaja üheks tööks puude kaitsmine talviste ohtude eest. Pahategijate (neljajalgsete närijate, pakase, põletavate päikesekiirte) tõrjumiseks on valida päris palju vahendeid: spiraalsed plastkaitsed, peenesilmaline plast- või traatvõrk vastu tüve või kaugemale ümber puu, riidekangas, vanad riideribad, külmatõkkekangas, vanad katteloori jäägid, sukkpüksid, foolium (mitte vahetult koorele, vahekihina nt paber või riie), okaspuuoksad, tüvede ja alumiste põhiokste võõpamine, pihustatav peleti kitsede, põtrade ja jäneste vastu.
Loe lisaks talvekatete kohta…

* Jäine tuul võimendab pakast
Pakast võib isegi mitmekordselt võimendada tugev tuul. Lagedas kohas kasvavaid taimi on vaja seetõttu kindlasti varjutada. Selleks sobivad näiteks tuuletõkkekangas, plastist tuuletõkked (peenesilmaline võrk, mis laseb pooleldi läbi nii õhku kui ka valgust) ning käepärast olevad mistahes plaadid-tahvlid või tihedad sirmid.

* Peida nõutaimed pakase eest!
Aina enam on läinud moodi nõuviljelus ehk taimede kasvatamine pottides, kastides ja kõikvõimalikes muudes anumates. Suvel pakuvad sellised taimed nii rõdul kui ka aias murul rohket silmailu. Talvepakase käes taolised alasti taimed paraku vastu ei pea, sooja talvega pole probleem nii suur. Kui nõu väike ja kerge on, saab selle lihtsa vaevaga keldrisse või mujale jahedasse ruumi tõsta. Suure konteineri või hoiuruumi puudumise korral ei jää muud üle, kui tuleb pott soojapidava materjaliga mitmekümne cm paksuselt ümbritseda (nt panna raamistik või rõngas ümber poti). Soojustajana võib kasutada nt õhkkuiva turvast, saepuru, laastu. Samuti vajab potis olev juurepall pealt katmist. Kui rõdu põrand on õhuke ja maapinnast kõrgemal, peaks soojenduskiht ka poti alla saama.

* Raputa okstelt lumi maha!
Paksu lumekihi teke tihedatele põõsastele ja okaspuudele koolutab või koguni murrab oksi. Kui kohevat lund saab üsna kerge vaevaga maha raputada, siis vihmasaju järsul üleminekul lumeks tekkinud kandamid kleepuvad tugevasti okste külge. Sellise lume eemaldamisel tuleb olla väga hoolas: pungadki võib üsna kergelt lahti kangutada.

* Ära külmunud oksi palju painuta!
Madala õhutemperatuuri korral peab okste sasimisega ettevaatlik olema, taimerakud võivad kergesti rebeneda. Parim aeg selleks tööks on südapäev.

* Sooja talve ohud
Taimedele pole talvelämbus üldsegi mitte hea: detsembris saab paljudel puudel-põõsastel loomulik puhkeperiood läbi. Soojapügalad suudavad nüüd juba taimi petta, pannes viimased lähenevat kevadet uskuma ja pungi paisutama. Kui aga ootamatult külm kärgatab, ei oska tagajärgi ette ennustada. Kui kodumaised taimeliigid on aastakümnetega meie talveriugastega enam-vähem harjunud, siis lõunamaised tulnukad on hoopis kaitsetumad.

* Lume head ja vead
Aednikule valmistab peavalu nii kõvade külmakraadide saabumine ja palja maaga püsimine kui ka paksu lumekihi all peituv sula maapinda. Kui viimane seisund pikaks ajaks kestma jääb, on hiirtel ja mügridel suurem pidu kindlustatud. Lume all (eriti rohurikkas pinnases) on närilistel väga meelepärane tegutseda. Karta on, et sel moel saavad paljud puutüved endale maapinna lähedale valge krae ning kevadel pole aiapidaja ahastusel piire. Elukate kurjadele kavatsustele saab tõmmata kriipsu peale lume kinnitallamisega taimede ümber. Kui aga lumenappuse korral peaks suurem pakane võimust võtma, tuleks vähesedki lumekübemed puude ja põõsaste ümber kuhjata.

* Meelita linnud aeda!
Üheks kahjurite vähendamisvõimaluseks on lindude aedameelitamine. Meil talvituvaid värvukesi on üsna palju. Et nende söögipoolise leidmise vaeva vähendada, tuleks aeda toidumajad seada. Nii harjuvad linnud uue sööklaga, samas urgitsevad puude otsas kooreuuretesse peitunud talvituvaid kahjureid. Kui juba sulelised aeda meelitatud, peab seal neile kindlasti kuni kevadeni rooga võtta olema. Paigalinnud jätkavad ka ilmade soojenedes elu samas piirkonnas. Selleks ajaks on mõistlik neile ka pesakastid paigaldada.

Loe pesakastide kohta...


* Pakane kipub ka keldrisse
Kui tavalisel talvel on keldritel kaitsev lumevaip ümber ning hoolas aednik peidab vundamendigi lume sisse, siis lumepuuduse korral pääseb pakane igast väiksemastki praost säilitusruumile ligi. Siseseintele härmahabeme tekkimine on ohumärgiks, et õrnemad viljad võivad külma poolt näpistatud saada. Ega muud üle jää, kui kohe salvedele-kastidele paksud põrandani ulatuvad vammused peale visata. Käiku lähevad ka vanapaberivarud, sest mitmekihilised ajalehed on hea soojapidav materjal. Ja kindlasti peaks keldris talvevarude läheduses kraadiklaas olema, mida aeg-ajalt takseerimas tuleks käia.

 

* Kontrolli säilitatavaid sibulaid, mugulaid ja juurikaid

Sügisel säilima pandud kartulid, köögiviljad, lillesibulad jm taimmaterjalid vajavad kindlasti haiguste suhtes pidevat jälgimist. Üks haigestunud mugul võib terveid üsna kiiresti nakatada ning sellega suure säilituskao tekitada.

* Jälgi toataimede mulda!
Hämaral aastaajal tekib lillepotis üsna sageli mullapinnale valkjas kirme, mille põhjuseks on suure tõenäosusega hallitusseened. Viimaste vohamisele aitab kaasa kestvalt liigniiske muld. Hallitustekitajate elu saab talumatuks muuta, kui kasvualuse pinda järjepideva kobestamisega õhustada. Aitab ka see, kui pinnakihti lisada lehtpuusöe tükke või kasta kaaliumpermanganaadi õrnroosa lahusega (tumelilla lahus põhjustab taimedel magneesiumimürgistuse). Mullasegu muutub plingiks enamasti siis, kui see liiga peeneteraline (ibejas) on. Sel juhul on tõhusaks abiks väikesed kivikesed (läbimõõduga 3-5 mm), mis kasvualusesse tuleks segada. Enne igat kastmist tuleks sõrmed mullasegust läbi lasta ja veenduda, kui niiske või kuiv see on. Hea, kui muld kastmisvahega taheneda (samas mitte läbi kuivada) jõuab.

* Anna toataimedele lisavalgust

Paljud toataimed vajavad korralikuks kasvamiseks ööpäevas vähemalt 12 tundi valgust. Südatalvel jääb normist paraku tublisti puudu ning sellest ka mitmed kasvuhäired. Mida soojem ja kuivem on õhk ning mida pimedam tuba, seda halvem. Seepärast on paslik hoolealustele fütolampide abil lisavalgust anda.

Loe toataimede talvise hooldamise kohta edasi…

 

Väino Eskla

01.01.08


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

LINNUPELETUSPALL
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
TAIMEKAITSE-VAHENDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.