Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul olid 2007. aastal keskkonnaalasteks märksõnadeks taskaalu ja koostöö otsimine looduse ja inimese vahel. „Õnneks märkab aina enam inimesi, et loodus on meie hinnalisim vara ja et meil tuleb hoida võimalikult elutervet ja mitmekülgset looduskeskkonda ka oma lastele ja lastelastele,“ ütles minister, märkides, et seda näitavad kas või mitmed keskkonnateadlikkust ja -säästlikkust propageerivad eraalgatuslikud kampaaniad.

Tamkivi sõnul on eelkõige oluline inimese ja looduskeskkonna haakuvus ja nendevaheline tasakaal ehk inimtegevuse tasakaalukas areng. Sellise arengu eelduseks on mitmed 2007. aastal valminud dokumendid ja elluviidud tegevused, näiteks keskkonnastrateegia aastani 2030, põlevkivi kasutamise riikliku arengukava eelnõu aastateks 2007-2015, keskkonnavastutuse seadus jne. Märkimist väärivad investeeringud elukeskkonda: Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektide väljamakseid tehti 517 miljoni krooni ulatuses, Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeriti projekte ca 40 miljoni krooni eest ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi kaudu rahastati ligi 700 miljoni krooni eest kokku 1392 projekti (vt ka http://www.envir.ee/952229).

Aprillis jõustunud keskkonnastrateegia aastani 2030 määratleb pikaajalised arengusuunad kogu elukeskkonna hea seisundi hoidmiseks. Keskkonnastrateegia eesmärkide täitmine tagab elukvaliteedi ühtlase tõusu. Näiteks seab strateegia eesmärgiks, et aastaks 2030 on oluliselt vähendatud jäätmeteket; saavutatud pinna- ja põhjavee hea seisund; maavarasid kasutatakse säästlikult ja kaevandatakse keskkonnasõbralikult; metsakasutuses hoitakse tasakaalus majanduslikud, sotsiaalsed, ökoloogilised ja kultuurilised vajadused; toodetakse erinevatel energiaallikatel põhinevat elektrit; välja arendatakse efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem ning ohutu kergliiklus; välis- ja sisekeskkond peab olema tervist säästev ja toetav jne.

Sel aastal laialdase kaasamisprotsessi käigus valminud põlevkivi kasutamise riikliku arengukava eelnõu aastateks 2007-2015 eesmärk on tagada, et põlevkivi kasutatakse võimalikult sihipäraselt, ühiskonnale tulusamalt ja keskkonnaohte vältides. Põlevkivi kasutamise suundadeks on määratud elektrienergia, põlevkiviõli ja tsemendi tootmine. Eelnõus on kehtestatud aastase kaevandamismahu piiriks kuni 20 miljonit tonni. Samas on kavasse selgelt sisse kirjutatud suund põlevkivi kaevandamise ja kasutamise vähendamiseks 15 tonnini aastas, näiteks alternatiivenergeetika arendamise, põlevkivitoodete ekspordi piiramise ja põlevkivi hinnakujunduse kaudu. Sellise koguse kaevandamisel ja kasutamisel on reaalne täita ka Eesti võetud keskkonnakaitsekohustusi.

Novembri lõpus kuulutas Vabariigi President välja keskkonnavastutuse seaduse, mis kohustab keskkonnale olulist kahju tekitanud isikut seda kahju reaalselt looduses heastama. Keskkonnavastutuse seadus lähtub põhimõttest "saastaja maksab". Kui endist olukorda pole võimalik taastada, siis tuleb see asendada nii, et ühiskonna ja ülejäänud keskkonna jaoks üldine olukord ei halveneks. Näiteks kui reostuse tõttu hukkusid jões forellid, siis tuleb lisaks algselt olnud kalade arvukuse taastamisele sinna lisada ka need forellid, kes oleksid marjast koorunud, kui reostust poleks olnud. Keskkonnavastutuse seadust kohaldatakse teatud liiki (eelkõige kaitsealustele looma-, linnu- ja taimeliikidele, nende elupaikadele, kaitstavatele aladele, veele ja pinnasele tekitatud) olulise kahju heastamisel. Muus osas kehtib edasi praegune rahalise hüvitamise regulatsioon.

Kokkuvõtteks ütleb minister, et ta peab oluliseks jätkata keskkonnavaldkonna tasakaalukat ja samas läbimõeldud arendamist.

Lisainfo: Brita Merisalu, keskkonnaministeeriumi pressiesindaja, tel 626 2908, 527 6851; e-post brita.merisalu@envir.ee.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 31.12.07 pressiteade.