Võrreldes lindude või loomadega on taimed täbaras seisus. Nad seisavad paigal ja on pealtnäha igavad. Botaanik Toomas Kukk arvab, et just seetõttu on haruldaste taimede otsijaid oluliselt vähem kui näiteks harrastusornitolooge.

Tartlane Marju Silvet tavatseb vabal ajal looduses uidata ja nii satub tema teele tihti haruldasi taimi, mille olemasolust keegi varem ei teadnud. Tänavu leidis ta Anne kanali ja Emajõe vahelisel alal lisaks arvukatele emaputkedele ka mitmeid käpalisi.

Tartus on siiski vähemalt üks inimene, kes oma vabast ajast Tartus ja selle lähiümbruses ringi jalutab, tunneb ära kaitsealused taimed ja ajab ametnikud nende kasvukohtade kaitsmiseks tagajalgadele.

«Tema teened on täiesti selged,» räägib Toomas Kukk loodushuvilisest tartlasest Marju Silvetist, kes on 2007. aasta jooksul leidnud ja kaardistanud siinmail terve rea kaitstavaid taimi. «Taimi ta tunneb ja viitsib ka väljas käia.»

Marju Silvet on ise endast rääkides uje ja ütleb, et tahab elada tagasihoidlikult oma pere heaks. «Just selleks ma loodust kaitsengi, et ka minu lastel oleks tulevikus võimalik Tartu loodust imetleda,» tunnistab ta.

Silvet arvab, et kui Tartus antaks rohkem loodusharidust, suudaksid kaitsealuseid liike loodusest leida ja neist teatada ka teised linnakodanikud. «Hea, kui nad seda hobi korras teeksid,» lisab ta. «Mulle pakub küll hobi korras tegutsemine rahuldust, sest olen sportliku elustiiliga ja mulle meeldib looduses viibida.»

Kukk tunnistab, et kuigi Tartus on kõige rohkem elukutselisi botaanikuid, pole neil pahatihti aega ise looduses haruldasi taimi otsida, sest need paar kuud aastas, mil sellega tegeleda saab, on botaanikute käed-jalad niigi tööd täis.

Seetõttu on Silveti-sugune harrastaja botaanikutele tõeline õnnistus. Kukk tõdeb, et on isegi just tänu Silveti vihjetele leidnud mitmes kohas Tartu linnas ja vallas kõige rangema kaitse all olevat pehmet koeratubakat.

«Praegu ei ole kahjuks lähtutud sellest, et võiks inventeerida Tartu ja selle lähiümbruse kaitsealuseid taimi ja teha selge kava, kuhu me teeme uued kaubakeskused, kuhu uued majad ja millised kohad jätame kaitse alla või säilitame puhketsoonidena,» sedastab Kukk.

Kukk tunnustab siiski, et leidub ka ettevõtjaid, kes haruldaste taimedega arvestavad. Nii muudetakse tema sõnul Kalda tee äärde kavandatava Maxima kaupluse asendit, et säilitada poe krundil kasvav esimese kaitsekategooria liik, pehme koeratubakas.

Et tänavu leiti Tartus tõesti tavapärasest rohkem kaitsealuseid taimi, tunnistab ka Tartu linna planeeringuteenistuse juht Indrek Ranniku. «Ei ole tähtsust, kas taimed leiab vabatahtlik looduse eest võitleja, teadusasutus või mittetulundusühing. Meile on tähtis, et taimed on leitud, ja nüüd tuleb leida kompromiss hoonestusalade ja taimedele piisavate kasvutingimuste vahel,» nendib Ranniku.

Lõppev aasta pidanuks olema erakordne ka Tartu suurunistuse sõudekanali jaoks. Juba maikuus kirjutas Tartu Postimees, et «peagi valitsusse jõudev Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu paneb lõplikult paika, et Tartusse Ihaste luhale ei ole võimalik rajada täiesti uut täispikka rahvusvahelistele nõuetele vastavat sõudekanalit» seal pesitsevate haruldaste lindude tõttu.

Marju Silvet osutab aga, et kevadel toimuski viimane kaitse-eeskirja puudutav koosolek ja sestsaati pole eeskirjast kuulda ei kippu ega kõppu.

Tartumaa keskkonnateenistuse looduskaitse spetsialist Kristel Tatsi tunnistas, et valitsus pole tõesti eeskirja kehtestanud, sest teenistus pidi eeskirjas veel paari asja täpsustama. Tatsi andis siiski lootust, et lähiajal eeskiri ikka kehtestatakse.

Lisaks kaitse-eeskirja kehtestamisele on tuleval aastal Tartu ja selle lähiümbruse jaoks oluline, et kaardistataks Raadil leitud täiesti ainulaadne ja laiaulatuslik haruldastest taimedest koosnev niit. Riikliku looduskaitsekeskuse tellimusel hakkab Toomas Kukk sellega tuleval suvel tegelema.

Kamaluga haruldusi

Ehkki Marju Silvet ütleb, et kõik viimastel aastatel Tartu kandis leitud haruldased taimed pole kaugeltki mitte tema teene, moodustab ainuüksi tema tänavune leidude saak aukartust äratava nimekirja.

Ihaste luha piirkonnas Eedeni taga koertejalutusplatsil leidis Silvet tänavu suvel lisaks arvukatele emaputkedele, mis said leitud juba eelmisel aastal, veel ka soo-neiuvaipa, kahkjaspunast ja balti sõrmkäppa. Samuti tuvastas ta kevadel suured emaputkede kogumikud Sõpruse sillast kesklinna pool.

Suvel leidis ta veel Kalda tee ja Ihaste tee vahelisel alal kolmes kohas pehmet koeratubakat ja ühes kohas aasnelki. Silveti vihje peale leidis botaanik Toomas Kukk Nõlvaku tänava lähedal Anne kaitsealal kraaviservades uued pehme koeratubaka leiukohad.

Anne luha pehmete koeratubakate leiukohti käis Silvet koos Toomas Kuke ja riigiametnikega kaardistamas tänavu 9. juulil, samal päeval, kui käidi ka Raadi leiukohtades.

Raadil leidis Silvet ainulaadse hektaritesuuruse niidu, kus kasvavad kahkjaspunane sõrmkäpp, niidu-kuremõõk, ahtalehine kareputk, pehme koeratubakas, balti sõrmkäpp, soo-neiuvaip, värvi-paskhein ja suur käopõll.

Ihaste elurajooni piirkonnas leidis Silvet tänavu suvel paar uut aasnelgi kasvukohta ning ka mõned käokulla kohad. Käokuld arvati olevat Tartust kadunud, kuigi varasematel aastatel oli teda leitud.

Anne kaitsealal ja selle kõrval leidis Marju Silvet tänavu oktoobris üsnagi arvukalt kasvamas harilikku kikkapuud, mis on metsikuna kasvades kolmanda kategooria kaitsealune liik. (TPM)

Allikas: Tartu Postimees 31.12.07, Mari-Liis Hüvato.