Nii rasket aastat kui tänavune ei ole Elistvere loomapargil kümne tegutsemisaasta jooksul veel olnud. Ja loomapargi perenaise Asta Sarve süda on raske, sest helgeid päevi ei paista veel kuskilt.

Seda eelkõige loomapargi püsimajäämise seisukohalt – et riiklik looduskaitsekeskus jättis Jõgevamaa suurima turismimagneti kohe-kohe algava aasta eelarvest välja, on selgusetu, mis saab edasi.

Kuigi viimase kuuga on raha igapäevasteks kulutusteks leitud. Lisaks omatulule ning Tabivere vallavalitsuse ja Jõgevamaa omavalitsuste liidu lubatud toetustele lubas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, et ülejäänud puudu olev summa ehk täpsemalt 300 000 krooni eraldatakse loomapargile riigi lisaeelarvest.

Investeeringuteks ei keskkonnaministeerium ega looduskaitsekeskus Elistvere loomapargile enam riigieelarvest raha ette ei näe.

Riikliku looduskaitsekeskuse peadirektori asetäitja Leelo Kukk põhjendas novembri lõpul loomapargi väljajätmist tuleva aasta eelarvest järgmiselt: «Et looduskaitsekeskuse kui riigiasutuse eelarvest peaaegu pool on projektipõhine, ei pea me õigeks ühe mittetulundusühingu toetamist riigieelarvest.»

Jaanus Tamkivi selgitas rahata jätmist asjaoluga, et 2007. aastaks eraldatud investeeringusummade osas ei olnud loomapargil täpset nägemust. «Seda kinnitab asjaolu, et aasta jooksul muutsid loomapargi ohjajad mitu korda meelt, kuhu täpselt võiks investeeringusummat kasutada,» märkis ta.

Asta Sarve teeb selline jutt kurvaks. Seda enam, et raha kasutamiseks oli kindel eesmärk olemas – ehitada praeguse sissepääsu kõrvale puidust infopunkt-väravamajake. Sellesse saanuks inimlikud töötingimused piletimüüja, sellesse oleks loodud näituseruum ja ka korralikud veega tualetid.

Looduskaitsekeskus väravamaja ehitamiseks aga luba ei andnud. Looduskaitsekeskuse planeerimise spetsialist Maris Paju lausub selgituseks, et nende visioon on arendada vana parki nii, et säiliksid selle põhiväärtused – see tähendab endisaegset pargistruktuuri.

Sestap telliti ka maastikuarhitektidelt pargiala funktsionaalne tsoneering, mis näitab ära pargi arhitektuurilised väärtused.

Maris Paju kinnitusel on looduskaitsekeskus seisukohal, et väravamaja on vaja, kuid planeeritud uus maja olnuks maaga püsivalt ühendatud ja seda ei oleks peaväljaku taastamiseks võimalik teisaldada.

«Praegusi ajutise iseloomuga rajatisi on järkjärgult võimalik ümber paigutada, tagades nii loomadele paremad elu- kui ka külastajatele paremad vaatlustingimused,» lausus ta.

Kahtlemata on mõistetav ka mõisapargi arendamise kava, kuid kummaline on looduskaitsekeskuse huvi selle arendamise vastu alles siis, kui loomapark on nendes tingimustes juba kümme aastat tegutsenud.

Ja olgu öeldud, et muinsuskaitseamet uues väravamajas peaaegu olematule mõisapargile ja selle tagaosas säilinud varemeraasudele ohtu ei näinud.

Et plaanitud ruumid saaksid avatud, tahtis Elistvere loomapark seepeale ära osta endist kauplusehoonet. Kuid sellelegi plaanile tõmbas just keskkonnaminister kriipsu peale ning tänavuse investeeringuraha võtab looduskaitsekeskus tagasi.

Samas on Tamkivi veendunud, et loomapark on oma piirkonna külastusmagnet ning selle tegevus peab jätkuma. Arengukava alusel, ent loomapargil seda praegu ei ole.

Kuid sedagi ei saa koostada ilma erinevate ametkondade selgete tulevikusuundumuste- nägemusteta.

Nüüd, aasta viimastel päevadel, pannakse kogu aur just arengukava koostamisele, et uue aasta 11. jaanuarile planeeritud nõupidamisel saaks loomapargi tulevik mingigi selgema visiooni.

Külastajad annavad jõudu

Vastukaaluks keerulisele majandusolukorrale ja segasevõitu suhetele ametkondade vahel on loomapargi asukad läinud aastasse andnud oma panuse.

«Nii palju loomalapsi kui tänavu pole varem sündinud,» kinnitas ka Asta Sarv ja tähendas, et elus peab ju tasakaal valitsema.

Eriti hea meel on põhjapõdrapere teise järglase üle. «Ilmselt oleme suutnud neile siia õiged elutingimused luua,» rõõmustas Sarv.

Ja samal ajal, kui riik keerab loomapargi rahakraane kinni, püüab üha rohkem külastajaid anda loomapargile omapoolset panust.

«Enne jõule tõid kaks noort peret loomadele terve haagisetäie herneid, jahu, porgandeid ja vilja,» lausus Sarv. Ja väiksemas koguses kartuleid, porgandeid, leivatükke või tammetõrusidki on viimasel ajal külastajatel tihti kaasas olnud.

«Selline suhtumine teeb südame soojaks,» märkis Asta Sarv.

Allikas: Tartu Postimees 31.12.07, Silja Paavle.