Andresepäevast algab advendiaeg, mis tõusis oluliseks just 20. sajandi teisel poolel. Advendiajaks valmistati lastele erilisi riidest või paberist advendikalendreid, kus iga päev oli võimalik avada uus aken või tasku ja leida selle tagant/alt mänguasi või maiustus. Kui vabrikukalendrid olid varem nende laste eelis, kelle vanemad käisid välismaal, siis viimastel kümnenditel on igaüks saanud poest osta kommide või küpsistega kalendreid. Päris aastatuhande lõpul hakati peamiselt Skandinaaviamaade eeskujul õhtuti akendel süütama kuus elektriküünalt või põletama elavaid küünlaid. Nende abil on hõlbus jälgida jõulude lähenemist.
Jõulude lähenemisest annavad märku ka temaatiliselt kaunistatud vaateaknad, elektriküünaldes tänavad ja puud.
Varasemas rahvakalendris oli andresepäev külma ja talve saabumise päev, mis lõpetab kadrisula.
Tavaks oli kogu öö põletada tuld. Lääne-Euroopas, kuid ka meil on andresepäev oluline kui esimene armsama ennustamise tähtpäev pikas talviste ja kevadiste ennustuspäevade reas. Enamik ennustusviise sarnanevad aastavahetusel ja muudel kriitilistel aegadel rakendatavatega.
Andresepäevane tulevase ennustamine pole meil kunagi olnud nii populaarne kui Lääne-Euroopas, kust on Eestisse levinud näiteks mitmed selletarbelised loitsud ja muud tavad. Tulevast püütakse näha unes, paludes enne uinumist: "Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest." Lausumise juures tuleb külvata sümboolne peotäis viljateri või linaseemneid aseme ette. Lõuna-Eestis on teri puistatud voodisse.
Veel süüakse soolast ja asetatakse veenõu voodi alla – tulevane toob unes juua, jäetakse pestud nägu kuivatamata – kuivataja on armsam, pannakse vastassoo riideese või pool õuna padja alla jne.
Loe lisaks...
Allikas: BERTA - Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas
Ilmaennustusi muudest allikatest
Andresepää on 3 pääva enne jõulut. Andres armas mees annab jõulud, Toomas toores mees toob jõulud. (Käina)
Andresepäeval midagi aidast ega keldrist ei toodud, mida arvatud tarvis minevad sellel päeval, seda toodud teisel päeval valmis. Seletatud: kui on andresepäeval vahe suvele ja talvele, siis peab üks vahe ka aastal söömises olema. (Saarde)
Andrusepäev: siis keidi mööda küla, mihed keisid, vett oli toobriga seljas pidand olema. Toodud vett tuppa suur igavene toobritäis ja pane kus sa tahad. Oli ka vaadetud järel, kas käsitöösid ka tehtud on. (Kihelkonna)
Andresepäeval ei tohi ühtki looma tappa. Karja peab hästi toitma, et ta järgmisel aastal hästi edeneks. (Rõuge) Kui andresepäeval lehm lüpsma saab, siis jääb ta teisel aastal ahtraks. (Rõuge)
Andrusepääva keedetaks pool seapääd. (Käina)
Kui andresepäeval sajune ilm, siis katab uuelaastal paks lumi maad. (Rõuge)
Andruse - külmapäev. Selle päeva ilma järele otsustatakse talve ära. (Karuse)
Kui andreksepäeva öösel täiskuu paistab, siis näitavad noored naised näpuga kolm korda kuu poole ja pesevad kuuvalges silmi, siis peab nendele ilusad lapsed sündima. (Haljala)
Andresepäeva õhtul magama heites riided põrandale visata, kes unes need korjab, on tema tulevane. (Iisaku)
Ega esimene lumi maha jäe. Kui mardipäeval hanged aia ääres, küll siis Kadri nad kautab. Kui Kadri kuseb, küll siis Andres paneb aani ette ja Nigul needib kinni. (Viru- Jaagupi)
Kokku kogunud Aiatark OÜ |
