Mööduva aasta keskmine õhutemperatuur pole varasematest sugugi kõrgem.

Kuigi ilmataat pole tänavu soojaga eriti koonerdanud, tõdevad ilmavaatlejad, et lõppeva aasta keskmine õhutemperatuur polnud varasemate aastate näitajatest sugugi kõrgem. Aga nagu seegi kord, kipuvad detsembrikuud ka edaspidi lumeta jääma.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmavaatluste osakonna peaspetsialisti Külli Loodla sõnul oli tänavune aasta keskmise õhutemperatuuri poolest täiesti tavaline. “Kui näiteks 2000. aastal oli aasta keskmine temperatuur 7,2 plusskraadi, siis tänavu on see näitaja 0,1 kraadi võrra madalam,” tähendas Loodla.

Vaatamata sellele, et jaanuar saabus õitsvate näsiniinte ja sinilillede saatel ning metsast sai kukeseeni korjata, jäi kuu keskmine õhutemperatuur miinuskraadidesse. “Kui 2006. aasta jaanuaris oli keskmine õhtutemperatuur veidi alla viie, siis sel aastal oli see näitaja 1,2 miinuskraadi,” tõi Loodla esile, lisades, et tänavusest tunduvalt soojem oli 1989. aasta jaanuar, kui keskmine temperatuur kerkis koguni ühe pügala võrra üle nulli.

Küll aga oli keskmiselt kolme ja poole kraadine märts see kord teadaolevatest kõige soojem, püstitades kevade alguskuupäeval pea kahekümnekraadise leitsakuga selle ajavahemiku soojarekordi.

Kuumim august

Ehkki ka põuane august kujunes 19,7 kraadiga viimase nelja kümnendi kuumimaks, ei õnnestunud eelnevatel suvekuudel mööduvat aastat ikkagi varasematest soojemaks kütta.

Aastakümnete taguseid detsembriilmade andmeid vaadates peaks Loodla sõnul praegu väljas olema oluliselt külmem ning maad peaks katma korralik lumevaip. “Kuid vaadates eelmist ja ka tänavust detsembrit tundub küll, et mustad jõulud kipuvadki edaspidi traditsiooniks muutuma,” tähendas peaspetsialist.

Ent ta nentis, et tegelikult pole võimalik kunagi ette teada ega ennustada, kuidas võib ilmataat eri aastatel käituda. Kuigi tänavune detsember on olnud mullusest siiski tunduvalt jahedam, ei üllata lumetu talvealgus peagi enam mitte kedagi.

Aastal 2100 kuni viie kraadi võrra soojem

•• TTÜ meresüsteemide instituudi professor Sirje Keevallik rääkis, et nelja Euroopa teadusasutuse poolt koostatud võimaliku tulevikustsenaariumi kohaselt peaks talve keskmine temperatuur meie kandis 2100. aastaks tõusma kolm kuni viis kraadi.

•• Keevallik osutas, et keskmise temperatuuri tõusu tulemusena muutuvad ennekõike soojemaks meie sügis- ja talveööd. “Suveilmad aga peaksid jääma enam-vähem samaks,” ütles ta. “Talvel ja kevadel on oodata senisest rohkem sademeid.”

•• Teadlaste ennustuse kohaselt peaks aasta keskmise temperatuuri tõus kliima soojenedes ühtlasi pikendama sügist ning kevad seevastu saabuks üha varem. “Aga seda ainult keskeltläbi, sest meie alade kliima peamiseks iseloomustajaks on suur aastast aastasse varieeruvus ja suured kontrastid,” märkis Keevallik.

•• Kui praegu on Eestis tavaline keskmine jaanuarikuu õhutemperatuur viis külmakraadi, siis järgmise seitsme kuni kaheksa kümnendiga võib see kerkida null kraadini.