Siin saate uudistada mööduva aasta märkimisväärsemaid teadusuudiseid. See on EPL-i teadustoimetaja kujutlus, mis põhineb maailma juhtivate teadusväljaannete arvamusel ja iseenda mättal.

1. Rahvusvaheline arutlusring

Valitsustevaheline kliimamuutuste arutlusring IPCC avaldas 2. veebruaril oma aruande, mis eemaldas küsimärgi küsimuselt, kas inimese tegevus põhjustab  kliimamuutusi. Vastus on jah – ja seda vähemasti üheksal juhul sajast. Enam ei saa kodukootud teadjamehed sellele asjaolule vastu. Arutlusringi koosseisus töötas 40 maa 1200 kliimaeksperti, kes tegelesid järelduste leidmisega kuus aastat.

Arutlusring ei paku kindlaid arve, vaid vahemikku. Nii tõuseb Maa keskmine temperatuur 2100. aastaks 1,1–6,4 ˚C, kõige tõenäolisemalt aga 1,8–4,0 ˚C. Palju kajastatud maailmamere taseme tõusuks pakutakse 2100. aastaks võrreldes 1990. aastaga 18–59 cm, viimaste uuringute tulemuste kohaselt aga kuni 140 cm.

Kokkuvõtet on ametlikult hinnanud veel sajad teadlased, kaasatud on 113 maad. Lisaks avaldati hinnang kliimamuutuste mõjude ja nendega toimetuleku kohta.

IPCC sai oma töö eest mööduva aasta Nobeli rahuauhinna.

2. Tüvirakud naharakkudest

Möödunud aastal valmistasid Kyoto ülikooli teadlane Shinya Yamanaka ja ta kolleegid täiskasvanud hiire naharakkudest tüvirakulaadsed rakud. Selleks oli vaja naharakud “ümber programmeerida”, s.t sisestati retroviiruste abil neli erilist geeni. Nõnda suudeti luua tüvirakud, mis võivad areneda mis tahes keha organiks, kasutamata munarakke või hävitamata embrüoid.

Sel aastal õnnestus neil sama katse inimese naharakkudega. Katse õnnestus, sest lisageenid lülitavad sisse terve kaskaadi rakuvahelisi muudatusi. Neil õnnestus ka  lisageenide seast saada lahti vähki põhjustavast geenist.

3. Kvantosakesed jäävad seotuks

Füüsikud demonstreerisid üht kvantmehaanika kummalisemat avaldust – algosakeste põimumist. Viini ülikooli teadlane Anton Zeilinger ja ta kaastöölised näitasid, et on võimalik kanda ühe footoni seisund silmapilkselt üle teisele, sellest 144 km kaugusel olevale footonile. Nad kasutasid laserit, et tekitada selline põimunud footonite paar, millest ühe mõõtmine mõjutab teise mõõtmist. Üht footonit mõõdeti Kanaaridel La Palma saarel ja teine leiti teleskoobiga Tenerife saarelt. See saavutus võib viia satelliitidel põhineva kvantkommunikatsioonini. Zeilingeri töid on EPL-i teaduskülg kajastanud sel aastal kolmel korral.

4. Klooniti primaatide rakud

USA teadlastel õnnestus luua embrüonaalne tüvirakk primaatide kloonitud embrüotest. Novembris ajakirjas Nature avaldatud tulemusi laskis ajakiri kontrollida enne trükkimist sõltumatutel asjatundjatel.

Embrüonaalseid tüvirakke on lihtne luua hiirtel rakutuuma siirdamise teel, kuid primaatidel pole see siiani õnnestunud. Nüüd õnnestus leida nipp, kuidas raskusi ületada. Siiski oli koguedu protsent vaid 1,3. Pole teada, kas neist kloonitud rakkudest saab ka makaake. Kuid kui inimese puhul saavutataks samalaadne edu, siis võimaldaks see terapeutilist kloonimist. See tähendab, et saab luua isendi jaoks geneetiliselt sobilikke rakke, mida saab kasutada kahjustatud kudede parandamiseks.

5. Ajurakke kaitsev valk

Eesti teadlaste osalusel avastatud valk kaitseb aju närvi rakke ohtlike mürkide eest, mis ajus tekivad. On lootust, et selle abil saab ravida Parkinsoni tõbe. Uus valk kaitseb väidetavalt dopamiini tootvaid rakke ajus tekkivate ohtlike toksiinide eest. “Me oleme avastanud närvirakke kaitsva ja  hooldava valgu, mis stimuleerib ja reguleerib närvirakkude elus püsimist. See uus neurotroofiline faktor (neurotroof) suudab hoida närvirakud elusana, mis on oluline näiteks Parkinsoni tõve ravimisel,” kommenteerib Helsingi ülikooli biotehnoloogia instituudi direktor Mart Saarma.  Keerulise nimega valgusest, millel on “evolutsioonis kinnistunud dopamiini neurotroofiline faktor” ja lühendkood CDNF, avaldasid teadlased artikli teadusajakirja Nature 5. juuli numbris. Artikli autorite seas on peale akadeemik Mart Saarma veel kaks Eesti teadlast, Tõnis Timmusk ja Jaan-Olle Andressoo.

6. Kaheksa miljoni aasta vanune elusolend

Vanimast teadaolevast jääst Maal eraldati kaheksa miljoni aasta vanune bakter, kes ilmutas laboris elumärke. Antarktika jääst saadud bakterid hakkasid toitelahuses paljunema USA New Jersey Rutgersi ülikoolis. See tähendab, et kui liustikud üleilmse soojenemisega sulavad, ärkavad ellu iidsed bakterid, kes on sealsesse jäässe vangistatud. Siiski ei näe asjatundjad selles midagi inimesele ohtlikku. Kaheksa miljoni aasta vanusest jääst leiti vaid üks bakteriliik. Uuem jää sisaldab enam liike. Jääst leiti ka DNA juppe. Teadlased arvavad, et DNA lagundasid kosmilised kiired. Iidsed bakterid on väikesed ümarikud rakud. Need olid teadaolevalt esimesed elusorganismid, kes tekkisid Maale vähemalt 3,5 miljardi aasta eest.

7. Dinosaurustel olid suled

Dinosauruse Velociraptor fossiilid muutsid tulevaste ulmefilmide palet. 1998. aastal Mongooliast leitud dinosauruse luude ülevaatamisel avastas Ameerika loodusajaloo muuseumi teadlane Alan Turner, et selle esijäsemetel on kühmukesed, mis osutavad sulgedele. Et linnud on dinosauruste sugulased, oli teada ennegi. Ja sulgede olemasolu on tõendatud kanasuurusel elukal Microraptor. Kuid Velociraptor, mis sai kuulsaks kui üks peategelasi filmis “Jurassic Park”, on siiani meie kujutlustes olnud pigem sisalik kui kana. See saurus oli meetripikkune ja kaalus umbes 13 kilo. Lennata ta siiski ei suutnud. Võib-olla kaitsesid suled teda külma eest.

8. Austraallased olid erakud

Siiani arvas hulk teadlasi, et Austraaliasse rännati hoogsalt mitte ainult 50 000 aasta eest, vaid ka 5000 aastat tagasi. Nüüd on Eesti geneetikud Georgi Hudjasˇov, Toomas Kivisild ja Richard Villems näidanud, et nii see ei olnud. Nemad on Ameerika teaduste akadeemia toimetistes Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud artikli võtmeautorid. Kasutades uusi Austraalia ja Uus-Meremaa elanike koeproove, uuriti nende mitokondri DNA ja Y-kromosoomi variatsioone. Esimene neist annab infot põlvnemisest emaliini pidi, teine aga isaliini pidi. Teades põlvkondade vältel toimuvate mDNA mutatsioonide kiirust ja võrreldes Austraalia proove Aasia rahvastike omadega, jõuti väga olulisele järeldusele. “Me saame nüüd selgitada mõningaid silmapaistvaid Austraalia rahvastiku ajaloo tunnusjooni ja kinnitada selle märkimisväärset isolatsiooni,” kirjutavad artikli autorid. See tähendab, et esimestel Austraalia asukatel polnud muu maailmaga märkimisväärset kontakti kümnete tuhandete aastate vältel, mis on isegi tollases vähe mobiilses maailmas harukordne.

9. Esimene inimese genoom järjestati

Juunis teatati, et on järjestatud esimene teadaoleva indiviidi genoom. Selle omanikuks on DNA struktuuri kaasavastaja James Watson. Teine järjestatu oli inimgenoomi lahtimuukija Craig Venter, kelle genoomist teatati septembris. See oli esimene avaldatud diploidne genoom, detailne DNA, mis pärandatud mõlema vanema poolt ja mis osutas, et inimese geneetiline muutlikkus on suurem, kui siiani arvati.

Nüüd oodatakse personaalsete genoomide järjestamise tõusulainet. See võib viia nn personaliseeritud meditsiinini. Novembris kuulutaski üks Google’i põhine California biotehnoloogiafirma, et pakub 1000-dollarilist genoomiteenust. James Watson lõi mööduval aastal laineid ka ühes teises kontekstis. Nimelt kõneles ta ühel loengul, et aafriklased on oma olemuselt rumalamad kui valged, ning pidi oma ametipostidelt tagasi astuma.

10. Eesti pürib ESA liikmeks

20. juunil kirjutati alla koostööleping Euroopa kosmoseagentuuri ESA ja Eesti valitsuse vahel. See võimaldab infot ja koolitust. Võimalikud koostööteemad on kosmoseteadus, Maa jälgimine, telekommunikatsioon, mikrogravitatsioon, tehnoloogia ja maapealsete tugisüsteemide arendamine. Rahalised kohustused tulevad vaid siis, kui Eesti saab täisliikme staatuse. Millal see juhtub, pole teada. Kuid viie aastaga peaks Eestist saama koopereerunud riik. Enim saab Eesti ESA-st kasu tehnokultuuri arendamiseks ning impulsse uuenduslikuks teadus- ja arendustegevuseks. Siis tuleb ka kasumlik kosmosetööstus.

Kolm kurba kildu

1. Eesti ei taha Antarktika baasi

Rahvusvahelisel polaaraastal ei kiitnud valitsus heaks meie lõunamandri välibaasi arendamise kava.

2. Eesti on teaduse teavitamisel mahajääja

EL-i üks lähiaastate prioriteet – teaduse teavitamine – on Eestis siiani puudulik. Ühena vähestest Euroopa riikidest ei koolitata siin teadusajakirjanikke. Ka puudub teadusasutustel tehtavast uurimistööst teavitamise korraldus.

3. Venemaa ahnitseb endale põhjapoolust

Vene allveelaeva töölised paigaldasid augustis põhjapooluse kohale mere põhja Vene lipu ning kuulutasid, et Arktika kuulub Venemaale.

Allikas: www.epl.ee 27.12.07, Tiit Kändler