Juba aastaid on räägitud sellest, et importõunad sisaldavad palju taimekaitsevahendite jääke ning et viljad tuleks enne söömist ära koorida.

Saamaks teada, kuidas on praegune seis, uuris Soome tollilabor 13 õunasordi jääkainete sisaldusi. Testi tulemusena selgus, et mitte ühegi sordi näitajad ei ületanud lubatud piirnorme. Seega ei ole ka põhjust, et õunu peaks enne söömist koorima.

Veel 1990. aastatel leidus importõuntes tunduvalt rohkem jääke kui Soome õuntes, ütles Puuvilja- ja Marjakasvatajate Liidu tegevjuht Hannu Salo.

Salo tuletas ka meelde, et valdav osa õunas sisalduvatest kasulikest toitainetest asub koores. Mida punasem on vili, seda rohkem on temas flavonoide. Samas ei olda flavonoidide toimes üksmeelel.

Ajalehes Food Chemistry avaldatud kanadalaste uurimuse järgi võib õunakoorepulbrit kasutada taas küpsetamisel kiudainelisajana. Pulbris on isegi kuni 41% kiudu ja see on vajalik ka antioksüdantide sisalduse tõttu.

Õuntes on vähe taimekaitsevahendite jääke

Ajalehe Helsingin Sanomat järgi saab Soome tarbija taimsetest toiduainetest kahe kolmandiku võrra vähem taimekaitsevahendeid kui 1970. aastate lõpus. Vähiohtlikud ja hormonaaltegevust häirivad ained on kogunisti kadunud.

Evira Riskihindamisüksuse peakontrollija Juha Laakso ütles, et koorimisega saab jääkainete kogust küll vähendada, kuid osa aineid on jaotunud ühtlaselt kogu viljas. Õunad tuleks enne tarbimist pesta kindlasti sooja veega, mis eemaldab 30-40% mürgijääkidest.

Õunte vahatamiseks kasutatakse looduslikku päritolu mesilas- ja karnabauvaha. Samu vahasid leidub ka ravimites, närimiskummides ja lagritsas. Ka apelsini- ja mandariinikoored on töödeldud loodusvahadega.

Kõik tollilabori uuritud 13 õunasorti sisaldasid jääkaineid lubatud piirist vähem.
Kogused olid kõigis õuntes nii väikesed, et õunu võib süüa iga päev kuitahes palju.

Jääkaineid ei leitud üldse neljast sordist (neist kolm olid mahetooted, neljas hiina pirnõun). Uuritud õunad olid pärit Soomest, Poolast, Hollandist, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Hiinast ja USAst.

Igast uuritud õunast võeti tõrjevahendite koondproov, mis näitas 250 eri aine sisaldust.

Hannu Salo jutu järgi leiti mõnedest kontrollitud importõuntest selliste taimekaitsevahendite jääke, mida Soomes ei lubata kasutada. Soomes pannakse tõrjevahenditele kasutamiskeeld lihtsamalt kui mõnes muus riigis. Teiselt poolt pole Soomes nii mõnelegi vahendile kasutusluba taotletud.

Soome külmad talved on olnud justkui looduslikuks taimekaitsevahendiks, näiteks õunapuu-jahukastet pole vaja seal üldse tõrjuda. Kui talved pehmemaks muutuvad, võib olukord muutuda, arvab Hannu Salo.