Botaanikud hakkavad järgmisel aastal veel vaid üksikutes kasvupaikades säilinud viit meie kõige haruldasemat taimeliiki uurima, et välja selgitada, kas neid on võimalik väljasuremisest päästa.

Taimeteadlased võtavad üksikasjalikult luubi alla viimased allesolevad kollase käokinga, liiv-hundihamba, mägi-lippherne, püsiksannika ja nokktarna populatsioonid. Varem pole nii rangelt kaitstud ja kriitilises olukorras taimeliike veel Eestis uuritud.

“Kui püsiksannikat on leitud veel mitmes kohas kasvamas, siis ülejäänud taimeliikide puhul on üle Eesti teada vaid üks kasvukoht,” tähendas mahuka uuringu korraldamiseks riigihanke korraldanud riikliku looduskaitsekeskuse liigikaitse peaspetsialist Ivar Ojaste.

Ojaste sõnul püüavad teadlased hävimisohus taimepopulatsioonide elujõulisuse täpselt kindlaks teha ning ühtlasi välja selgitada, millised tegurid takistavad nende paljunemist. Selle käigus tuleb ka uurida, kui palju seemneid taimed toodavad ning ühtlasi kuivõrd hästi idanevad mulda pandud seemned.

Samuti püüavad teadlased laboris seemneid uurides teada saada, kui mitmekesisena on neis talletatud geneetiline materjal säilinud. “Kui mitmekesisus on väga väike, tähendab see seda, et liik sureb vaatamata kõikidele ponnistustele ikkagi välja,” nentis Ojaste.

Allikas: Eesti Päevaleht 21.12.07.