Tänavu rahastas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond Eestis käivitunud keskkonnahoiuprojekte 517 miljoni krooni ja Euroopa Regionaalarengu Fond 38,2 miljoni krooni ulatuses. Lisaks toetas keskkonnaprojekte 700 miljoni krooniga Keskkonnainvesteeringute Keskus.

“Lõppev aasta oli Eesti elukeskkonna jaoks edukas,” märkis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. “Valmisid mitmed olulised vee- ja kanalisatsioonirajatised ning korrastati jäätmekäitlust.”

Suurte investeeringute vajaduse Eesti elukeskkonda tingivad Euroopa Liiduga liitumisel võetud kohustused joogiveedirektiivi, asula reoveedirektiivi ning prügiladirektiivi nõuete täitmiseks. “Kuid ennekõike tuleb pingutada ikka selle nimel, et nõuetele vastav joogivesi oleks võimalikult suurele osale elanikkonnast kättesaadav ja et reovesi saaks puhastatud ega pääseks keskkonda saastama,“ ütles Tamkivi. “Seepärast ongi rohkesti projekte algatatud just joogivee kvaliteedi parandamiseks ning reovee kogumissüsteemide ning reoveepuhastite rajamiseks.”

Veeprojektide raames ehitati ja renoveeriti tänavu kümneid kilomeetreid vee- ja kanalisatsioonitorustikke, rajati puhasteid, pumplaid jne.
Näiteks mai lõpus avati Ühtekuuluvusfondi (ÜF) projekti raames Rapla ja Kehtna valla vee- ja kanalisatsioonirajatised kogumaksumusega 88,6 mln krooni. Sellest oli ÜFi toetus 50 miljonit, riik ja omavalitsused rahastasid kokku 38,6 mln krooniga. Valmis 10 km veetorustikke ja 24 km reoveetorustikke koos uute pumplatega.

Tartu vee- ja kanalisatsioonivõrgu laiendamise ja renoveerimise projekt lõppes juunis Projekti kogumaksumuseks kujunes 361,7 mln krooni, ÜF kattis projekteerimis- ja ehitustööde maksumusest 70%. Ehitati 20,6 ning renoveeriti 36,8 km veetorustikke ning peaaegu samas mahus kanalisatsioonitorustikke. Ühistorustikega liitumislepingu sõlminudjuba 770 kinnistuomanikku. Koos jaanuaris valminud Tartu tunnelkollektoriga (Üfi toetus 68 mln kr) on oluliselt paranenud Tartu elanike varustamine kvaliteetse joogiveega, seejuures vähendab kollektor reostuskoormust vähemalt 95% võrra, hoides ära reovee voolamise Emajõkke.

Tublisti korrastati tänavu ka prügimajandust. Näiteks suleti Tallinna ja selle lähiümbruse üks suurem reostaja – Pääsküla prügila.
Sulgemistööd maksid 173 mln krooni, millest ÜF kattis 75%. Märtsis avati Läänemaal Ridala vallas Kiltsi külas kaasaegne jäätmejaam maksumusega 7,2 miljonit krooni – 90% sellest rahastas KIK, 10% omavalitsused. Juunis alustas tööd Põltsamaa piirkondlik jäätmejaam, mille maksumuseks kujunes 7,4 mln krooni. Sellest 6,6 mln oli KIKi toetus, ülejäänud raha tuli kohalikelt omavalitsustelt.

Ka Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) üks edukamaid ettevõtmisi Eestis oli seotud jäätmekäitlusega – ERF toetas 400 000 krooniga Abruka saare jäätmekäitlusprojekti.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) abiga said aga korda Piusa koopad, kus asub Põhja-Euroopa suurimaid nahkhiirte talvituskolooniaid. 2006. a märtsis enne külastushooaja algust tuli koopad varinguohu tõttu sulgeda, uuesti avati need tänavu novembri lõpus. Kindlustustöödeks eraldas KIK Riiklikule Looduskaitsekeskusele üle 3,7 mln krooni.

2007. a lõppenud keskkonnaprojektid vähendavad õhusaastet (prügilagaas) ja heitveega keskkonda suunatavat reostust. Paremad keskkonnatingimused (nt kvaliteetne joogivesi) vähendavad terviseriske.

Euroopa Liidu abi Eesti keskkonnale jätkub. Kuni aastani 2013 on elukeskkonna arendamiseks ette nähtud 24,7 miljardit krooni eurotoetusi, sellest otseselt keskkonna- ja looduskaitse heaks 11,5 miljardit.