25. talvekuu päeval oli Sakus Põllumajandusuuringute Keskuses maheviljeluse teabepäeval kuulamas-vaatamas sadakond huvilist üle Eesti.
Ettekandeid oli palju, teema väga tihe, nii et ühest ajapiire ületanud tööpäevast ei jätkunud kaugeltki probleemide lahtirääkimiseks.
Sõnavõtud näitasid, et maheviljelus ei saa enam püsida vaka all. Teadusuuringud, põldkatsed ja tootjate senised kogemused tõestavad, et Eesti maainimesel on Euroopa Liidu oludes lootust eheda viljelemisega löögile pääseda.
Kui 1999. aastal oli Maarjamaal tunnustatud mahetootjaid 89, siis praeguse seisuga on neid 830. Pindalalised näitajad on vastavalt 4000 ja 46 005 hektarit. Tõsi, arvu suurenemine on viimase paari aastaga tasakaalustunud. Mahetalusid on arvu järgi enim Võrumaal, Hiiumaal ja Viljandimaal; pindala järgi aga Hiiumaal, Saaremaal, Viljandimaal ja Võrumaal. Huvi selle tootmisviisi vastu on kesisevõitu Ida-Virumaal ja Järvamaal.
Maailmas tervikuna toodetakse saadusi mahedalt 24 miljonil hektaril, Euroopas aga on see näitaja 5,4 miljonit (3,3% EL põllumajandusmaast). Samas hõlmab maheviljelus Itaalias 1/5 maast.
Teabepäeval esines mitme sõnavõtuga Võrumaa talupidajast Riigikogu liige Tiit Niilo, kes püüdis süstida omaette hoidvatesse väiketootjatesse ühisettevõtmise vaimu. Vaid väike protsent kohalolijaist kuulub maheühendustesse.
Teabepäeva käigus tuvastunud lüngad seadusandluses ja ametnike töös ongi saanud alguse tootjamurede vähesest kajastamisest või hilisest jõudmisest riigiasutuste koridoridesse.
Hoopis rohkem saaks tootjate huve kaitsta jõuline maheühendus. Ka mahetoodete turustamisel on seltsingul märgatavad eelised.
Aiandus.ee |
