3.-14. detsembrini Indoneesias Balil toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 13. istungi ja Kyoto protokolli osaliste kolmandal kohtumisel saavutasid riikide esindajad kokkuleppe uues kliimamuutuse tõkestamise raamistikus, mis asendaks aastal 2012 kehtivuse kaotava Kyoto protokolli.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi rõhutas kõrgetasemelisel kohtumisel peetud sõnavõtus riikidevahelise koostöö vältimatust kliimaprobleemide lahendamisel. Samuti nimetas minister oluliseks koostöösse nii äriringkondade kui kodanikeühenduste kaasamist. Tamkivi kinnitas
kohtumisel, et Eesti täidab kõik oma kohustused nii olemasoleva raamistiku osas, kui ka Kyoto protokolli järgse uue leppe kujundamisel ja selle elluviimisel.

Tamkivi sõnul kinnitasid riikide esindajad kohtumisel, et kliimamuutused on vältimatud ja seega on vajalik saavutada poliitilised kokkulepped tegevuste osas, mis saab peale Kyoto protokolli lõppemist.

“See oli väga raske ja keeruline läbirääkimiste kogemus, teravatest sõnavõttudest kuni boikottide lubamiseni välja,” ütles Tamkivi. “Tänu paljude osapoolte survele loobus USA oma esialgsest positsioonist ja nõustus tegevuskavaga edasi minema. Probleemi tähtsust näitas kogu maailmale see, et ÜRO peasekretär ja Indoneesia president lendasid laupäeval Balile tagasi, et tõhustada riikidevahelisi läbirääkimisi, “ selgitas minister.

Kokkuvõttes leppisid konventsiooni osapooled kohtumisel kokku uue leppe peamised prioriteedid, milleks on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, kliimamuutuste tagajärgedega kohanemine, keskkonnasõbraliku tehnoloogia arendamine ja kõigile kättesaadavaks tegemine ning vajalike tegevuste rakendamiseks rahastamise korraldamine. Bali tegevuskava sisaldab täpsustatud teemasid ning ajakava kokkulepete saavutamiseks, mille eesmärgiks on sõlmida uus lepe 2009. aasta konventsiooni osapoolte 15. kohtumisel Kopenhaagenis.

Eesti on praeguseks vähendanud kasvuhoonegaaside heitmeid 50% võrra. Ühtlasi on Euroopa Liit (EL) võtnud endale uueks eesmärgiks vähendada 20% kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Kuidas see 20% EL liikmesriikide vahel jaotub, selle kohta teeb Euroopa Komisjon ettepaneku 2008. aasta jaanuaris.

„Ühtlasi tuleb Eestil olla valmis kliimamuutuste suhtes eriti tundlike arengumaade rahaliseks abistamiseks,“ selgitas minister, lisades, et siseriiklikus kontekstis peab Eesti valmistuma juba toimuvate kliimamuutustega kohenemiseks, seda näiteks sagenevate üleujutuste ja kuivaperioodidega toimetulemiseks. Kliimamuutustega kohanedes tuleb arvestada ka võimalike muutuste mõjuga erinevatele valdkondadele nagu näiteks põllumajandusele ja energeetikale. Eraldi tuleb käsitleda võimalike ohte inimeste tervisele, seda eriti laste ning vanurite puhul (allergeenid, UV-kiirgus, haiguste sagedasem levik), lisaks sellele tuleks üle vaadata tervishoiusüsteem.

Kolmeteistkümnendal osaliste konverentsist võttis osa 192 ÜRO kliimamuutuste konventsiooni osalist ning kolmandal Kyoto protokolli osaliste kohtumisel 176 osalist. Kokku võttis neist kohtumistest osa 11 000 inimest, mis tegi äsja lõppenud Bali üritusest suurima ÜRO kliimamuutuste alase kohtumise.

Vt lisaks ÜRO kliimamuutuste konverentsi kohta: http://unfccc.int/meetings/cop_13/items/4049.php

Lisainfo: Allan Gromov, keskkonnaministeeriumi rahvusvahelise koostöö asekantsler, tel 626 2840, 501 1485; Brita Merisalu, keskkonnaministeeriumi pressiesindaja, tel 626 2908, 527 6851; e-post brita.merisalu@envir.ee.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 16.12.07 pressiteade.