Kihelkonna kooli õpetaja Anu Liigi isakodus Kaalis kasvavad Saaremaal eksootilised Kreeka pähklipuud, mis annavad igal aastal korraliku pähklisaagi.

“Eks see natuke kentsakas ole küll, et need puud on meie kliimas sedavõrd hästi kohanenud,” lausus Kihelkonna põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Anu Liik. Kaalis kasvab kaks ligi kuue meetri kõrgust Kreeka pähklipuud, millest üks andis tänavu pisut enam kui kartulikorvitäie suuruse pähklisaagi.

Kartulikorvitäis pähkleid

“Pähklid on täitsa söödavad ja maitsvad,” kinnitas Anu Liik. “Ei teagi, miks teine puu sellel aastal vilja ei kandnud, eelmisel aastal saime mõlemalt puult umbes kartulikorvitäie pähkleid.”

Pähklid saavad Anu Liigi sõnul korjeküpseks täpselt nagu õunad, sest viimased pähklid kukkusid alla septembri lõpus. “Vilja on nad kandnud juba aastaid. Ainus probleem, et söödavat sisu on kesta alt raske kätte saada,” sõnas Anu Liik.

Pähklipuud läksid Kaalis kasvama kümmekond aastat tagasi, kui Anu Liigi Tallinna botaanikaaias töötanud õde eksootilised taimed Saaremaale tõi ja mulda pani. Pererahvas ei olnud üllatunud, kui taimed jõudsalt kasvama läksid, küll aga siis, kui need vilja kandma hakkasid.

“Tänavu oli pähklisaak kõige parem ja suurem,” kinnitas pereema Vilma Liik. “Puud pole vilja kandnud ainult esimesel aastal, edaspidi oleme pähkleid ikka igal aastal saanud,” sõnas ta.

Külm liiga ei tee

Pererahvale on üllatuseks ka see, et põhjamaine külm kliima pole lõunamaiseid taimi suuremat kimbutanud. Vaid eelmise aasta kevadel võttis külm puude nooljad lehed ära, kuid mõne aja pärast kasvasid need jälle tagasi ja saagita pere ei jäänud.

Tallinna Botaanikaaia osakonnajuhataja Olev Abner ütles, et Kreeka pähklipuu kasvatamine on soodne Eestis rannavööndis, 0,5 kuni 1 km kaugusel merest.

“Selles vöötmes on õnnestunud kaitstud kohtades hoonete vahel, metsa veeres või teiste suuremate puude vahel üles kasvatada nii suured isendid, mis ka õitsevad ja vilju kannavad,” sõnas ta. “Ka Kuressaares on läbi aegade kasvanud ja kasvab praegugi mitu puud, aga kõige suurem olevat siiski hukkunud.

Botaanikaaial kasvab noor puu Saaremaal Audaku katsepunktis ja suurem viljuv puu meie Audaku katsepunkti aedniku Ain Vammuse hoovis Viidu külas Kuusiku talus.”

Olev Abneri sõnul on Kreeka pähklipuid kasvamas näiteks ka mitmel pool Tallinnas.

“Sisemaal on Kreeka pähklipuu kasvatamine olnud erilise eduta. Puu on kasvanud vahel kümmekond aastat ja 3–4 m sirgunud ja isegi esimesed õied ette näidanud, aga siis on ikka mõni karm talv tulnud ja puu hukutanud,” rääkis Abner. “Seega pähklite saamise eesmärgil tasub Kreeka pähklipuud kasvatada ikka mere ääres Lääne- ja Loode-Eestis. Hea on puu istutada maja või kuuri seina äärde, kus on tuulevari, aga päike peale paistab.”

Kasvatatakse ka arbuuse

Saaremaal kasvatatakse lisaks pähklipuudele veel teisigi eksootilisi taimi. Kui viinamarjade kasvatamine kasvuhoonetes ja ka avamaal on küllaltki tavaline, siis näiteks arbuuside kasvatamine mitte.

Nii näiteks on perekond Vahter Salme vallas Tehumardi külas juba 6–7 aastat kasvatanud arbuuse. Parima saagi sai pere viis aastat tagasi, kui veerandsajast kasvama pandud arbuusitaimest said nad 106 arbuusi. Suurim kaalus üheksa kilo.

“Tänavu meil arbuusikasvatus ebaõnnestus, sest ilmad olid suvel väga vihmased, kuid arbuus tahab rohkem kuiva,” lausus Heino Vahter. “Seetõttu oli saak väga vilets, praktiliselt me ei saanudki midagi. Kõik arbuusid jäid väga väikeseks. Aga järgmisel aastal proovime kindlasti uuesti.”

Vahterid on arbuusikasvatusega pälvinud ka vabariiklikku tähelepanu, sest mõned aastad tagasi said nad Palamuse sügislaadal arbuusikasvatuse eest auhinna.

Allikas: Meie Maa 14.12.07.