Lume sulades tõusma asunud veekogud saavutasid kõrgseisu läinud nädalavahetusel ning on hakanud nüüd näitama alanemise märke.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi hüdroloogia osakonna Lõuna-Eesti sektori peaspetsialist Ene Randpuu ütles, et kõige rohkem suurvett jagus Kesk-Eestisse.

Ta tõi näiteks Pandivere kõrgustikult alla looklevad Pedja ja Põltsamaa jõe, mille tase küündis sama kõrgele kui kevadise suurvee ajal.

«Seevastu meie kõige suurem jõgi Emajõgi polegi kuigi hästi täitunud,» lausus ta. «Teised allapoole jäävad jõed, ütleme Ahja ja Võhandu, ei ole ka eriti rikkalikult vett juurde saanud.»

Lumi ja vihm

Praegune suurvesi sõltus hüdroloogi sõnul eeskätt viimatisest lumest, mida jagus üsna ebaühtlaselt ja nõnda näiteks üllatas suurveega Läti piiri lähedal asuv Mustjõgi. Samuti andsid suurveele tõuke vihmasajud.

Jõgedest aeglasema muutumisega Võrtsjärv saavutas üleeile sellesügisese maksimumtaseme ehk 16 sentimeetrit üle Rannu-Jõesuu vaatlusposti ja püsis samal tasemel ka eile.

Võrreldes paljude aastate 11. detsembrit, oli Võrtsjärve veetase Randpuu andmete järgi eile 33 sentimeetrit keskmisest madalamal.

Emajõe veetase oli sügishooajal kõige kõrgemal üleeile, mil vesi ulatus 81 sentimeetrit üle Tartu vaatlusposti nullpunkti. Eilseks oli jõgi alanenud sentimeetri võrra ning jäi paljude aastate tolle kuupäeva keskmisest 6 sentimeetrit madalamale.

Nagu suurvee ajal teinekord juhtub, hakkas Emajõgi Võrtsjärve suudmes ka seekord tagurpidi voolama. Ene Randpuu ütles, et see juhtus läinud nädalavahetusel ning ilmselt pressib Emajõgi tagasi Võrtsjärve praegugi.

«Mõnikord võib selline tagasivool kesta mitu nädalat,» lausus ta.

Rahulik veeaasta

Kuigi mõni veekogu on viimased päevad praeguse maksimumi lähedal püsinud, hakkab suurvesi siiski alanema, sest lumi on sulanud ja ilmateade ei luba lähematel päevadel suurt sadu.

«Lõppeva aasta kohta võib aga öelda, et jõgede ja järvede veetase jäi keskmisest madalamaks, kuid mitte ekstreemsuste lähedale,» lisas Ene Randpuu.