Koostöös põllumeeste ja maarahvaga suudame pöörata maaelu tõusuteele, arvab põllumajandusminister Helir–Valdor Seeder.

Lõppemas on taasiseseisvunud Eesti kõige edukam põllumajandusaasta. Arvutused näitavad, et põllumees sai tänavu kuni kolme aasta kasumi.

Eesti teraviljatoodang ulatus 905 000 tonnini eelmise aasta 680 000 tonniga võrreldes. Teravilja kokkuostuhinnad on 60–100% kõrgemad kui eelmisel aastal. Ka piima kokkuostuhind on keskmiselt kroon kallim.

Kokkuostuhindade reaalkasv ületab inflatsiooni. Selle põhjus on maailma rahvastiku jätkuv suurenemine koos toidupuudusega kolmandates riikides, üleujutused, ikaldused ja põuad tööstusriikides ning bioenergia sektori täiendav nõudlus taastuvatele toormetele.

Mõnevõrra keerulisem on olukord sea– ja linnuliha tootjatel, kes kasutavad teravilja söödaks, sest liha kokkuostuhinnad ei ole tõusnud.

Rõõmustav on, et Euroopa põllumajanduspoliitika toob Eesti põllumajandusse aastatel 2007 – 2013 ligi 30 miljardit krooni abiraha: sellest 13,5 miljardit otsetoetusi, 14,4 miljardit krooni maaelu arengukavaga (MAK) jagatavaid toetusi ja 1,662 miljardit krooni kalandustoetusi.

Põllumajandus ja maaelu on Isamaa ja Res Publica Liidu üks eelistusi, seepärast on järgmise aasta eelarves suurendatud ELi otsetoetuste kaasrahastamist Eesti riigi eelarvest koguni 250 miljoni krooni jagu, mis on liitumislepingus lubatud maksimum.

Maaelu ja maaettevõtluse mitmekesistamise meetmetega jõuab Eesti küladesse järgmisel aastal ligi 860 mln krooni MAKi toetusi. Koos Leader–programmiga isegi rohkem.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu on lisaks võimalik teenindada maaettevõtlust kuni 600 miljoni kroonise laenude ja 1,5 miljardi kroonise riiklike tagatiste portfelliga.

Põllumajandusministeeriumi kaasabil loodame järgmisel aastal saada suuremat selgust ka maareformi lõpetamise kohta.

Praegu on põllumajanduses ligi 140 000 ha sellist põllumaad, mis on koormatud kas ajutiste maakasutuslepingute, ajutiste rendilepingute või kasutusvaldustega.

Novembri lõpul andis Euroopa Komisjon heakskiidu Eesti maaelu arengukavale, mille rakendamiseks peab põllumajandusministeerium välja töötama üle 30 määruse.

Neid meetmeid ja abiraha ei suunata ainult põllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks, vaid on mõeldud kogu maaelu arendama.

Kurtmise ja hädaldamisega loome maaelule halva maine ja peletame noored maalt eemale. Seepärast otsib põllumajandusministeerium lahendusi ning soovib anda maaelule optimistlikuma ja nooruslikuma näo.

Olen kindel, et koostöös põllumeeste ja maarahvaga suudame pöörata maaelu tõusuteele. Loodan, et lõppev aasta oli Eesti põllumajanduse «kuldajastu» esimene aasta ning meil on põhjust rõõmustada ka järgmistel aastatel.

Rahulikku jõuluaega ja kaunist aastavahetust kõikidele peredele!

Allikas: Järva Teataja 11.12.07.