Reedel esitleti Sagadis fotoraamatut “Lahemaa”, mis sisaldab Soome tuntud looduspiltniku Pentti Johanssoni ülesvõtteid Lahemaa mõisatest, küladest, loodusest.

Eraldi osa moodustavad fotosüüdistused Läänemerest ning inimese suhetest merega. Raamatule lisavad sisu Peeter Hussari värvikalt kirjutatud tutvustavad tekstid, mis käivad Lahemaa ning iga alateema kohta, pildiallkirjad ning isiklikest kogemustest sündinud lookesed.

Ühtlasi avati Sagadi metsamuuseumis fotonäitus Johanssoni Lahemaa-teemalistest piltidest, mida kõik huvilised saavad vaatama minna.

Pentti Johansson on loodusfotograaf, kes on kogu oma teadliku elu pilte teinud. Esimese peegelkaamera muretses ta 1973. aastal ning just seda aega peab ta oma looduspiltniku tee alguseks.

Johansson on väga palju ringi sõitnud Lääne-Eestis, Saaremaal, Hiiumaal ja Pärnus. Lahemaale sattus ta esimest korda 2004. aasta erakordselt külmal talvel. “Esmamulje oli Lahemaale saabudes rabav: puudes ja majapalkides paukus 30kraadine pakane, talvise õhtupooliku hellitavas valguses kumavad maastikud ning lumised ja härmas puud olid kaunid kui muinasjutt,” rääkis Johansson. Mõte Lahemaast raamat teha tuli kogenud looduspiltnikul siis, kui loodusgiid Peeter Hussar käis koostööprojekti raames Soomes rääkimas Lahemaa rahvuspargist. “Vaatasin, et see on vahva ja pildistamist väärt paik. Mõte küpses ja arenes: 2004. aastal tegin esimesed pildid ja tänavu aasta lõpuks sai raamat viimaks valmis,” meenutas Johansson.

Johansson mäletab, et kui ta tegi Hussarile ettepaneku raamat teha, mõtles viimane vaid 30 sekundit ning vastas, et muidugi teeme.

Kui raamatus on 240 fotot, siis kokku tegi Johansson kolme aasta jooksul Lahemaast umbes 13 000 pilti.

“Kui keegi kuskil Lahemaa peal ära eksib, siis tasub helistada Penttile, tema teab, kuidas õige tee leida. Ta on kõik teeotsad läbi sõitnud, palju ringi käinud,” rääkis Peeter Hussar.

Johanssoni sõnul on Lahemaal enamjagu kõik teistsugune kui Soomes. Sellel on loogiline taust: Eestis Soomele tüüpilisi kaljusid ei esine, kuid samas on palju paekivi. Seetõttu iseloomustab Eestit lubjarikas pinnas, millel kasvab palju taimi, mida Soomes ei kohta. “Metssigu Soomes praktiliselt ei ole, siin on sea tegutsemisjälgi kõik kohad täis. Lahemaa loodus on lopsakam kui Soome oma. Oluline on ka see, et Lahemaal elavad väga sõbralikud inimesed,” rääkis Johansson.

Allikas: Virumaa Teataja 11.12.07.