Vanalinna väheste mugavustega pisikesse katusekorterisse kolijale ei jää katusele viiv redel mitte märkamata. Möödub mitu kuud, enne kui ta julgeb minna katust avastama, sest katuse ja redeli vahele jääv poolteist meetrit kaldteed on esialgu hirmutav. Katuselt avanev vaade lööb tummaks, terrass on vaieldamatult elukoha tõeline pärl. Kõik külalised said sest hetkest alates katusele veetud, kõik suve tähtsamad üritused toimusid sel improviseeritud terrassil. Isegi jahenevatel augustiõhtutel turniti veel ühes külaliste, piknikukorvi ja hunniku tekkide-patjadega katusele vaadet nautima.

Nõmmelane Kaja Kaasik leiab, et rõduta pole võimalik linnakorteris elada. “Värskes õhus magab laps paremini,” leiab nelja lapse ema. Lapsed saavad soojalt sisse pakitud ja vankriga rõdule lükatud. See annab emale vabaduse oma asjadega tegeleda.

“Kindlasti eelistatakse rõduga korterit. Ükskõik kas rõdu kasutatakse või mitte, ihaldatakse seda igal juhul,” ütleb Pindi kinnisvarabüroo maakler Eha Ermo. Rõdu puudumise pärast on mõni tehing tema sõnul isegi tegemata jäänud. Kui on kaks sarnast korterit, siis ostja valib ikka rõduga.

Rõdu mõjutab hinda siis, kui see pole üldpinnana korteri-registrisse kantud. Siis arvestatakse vastavalt asukohale ja suurusele see korterihinnale juurde. Uutes majades, kus on panipaigad ja rõdu korteriomandi üldistes ruutmeetrites, rõdu hinda korteri omast lahku ei lööda. Enamikul kesklinna objektidel on rõdu pind korteripinna sisse arvestatud.

Kahekümnendates Triin Uulma ja Vahur Suurküla kolisid oma esimesse kodusse Mustamäel aasta eest. Algul ei mänginud rõdu nende jaoks suuremat rolli. Nüüd tunnistab Uulma, et sellest on saanud justkui kahetoalise korteri kolmas tuba. Neli meetrit lai ja poolteist meetrit pikk rõdu täidab vajadusel külaliste-, pesukuivatus- või söögitoa funktsiooni. Kevadel proovis Triin kätt ka aianduses, rõdul sai kasvatatud tilli. Suvel mängib tütarlaps seal trummi. Väidetavalt pole naabrid muusika pärast veel kurtmas käinud.

Tabasalus elava Tiit Reinarti aiandushuvi sai alguse juhusest, kui tema kätte sattus taimekasvatuse alane reklaamleht. Suvel kasvasid tema rõduaias maasikad. “Hommikukohvi juurde on hea otse võrselt maasikat haugata,” lisab Reinart.

Ronitaimi sai tal lõpuks nii palju, et rõdu hakkas džunglit meenutama. Reinart tunnistab, et paraku puudub tal aednikule vajalik püsivus. Tänavu tabas tema taimi vähese päikese tõttu ikaldus.