Eesti Maaülikoolis avati 16. novembril bio- ja keskkonnakeemia labor, kus hakatakse uurima erinevate toormaterjalide sobivust biogaasi tootmiseks. Vaatluse alla võetakse kohalikud toormaterjalid ning nende metaanisaagikus. Samuti pööratakse rõhku käärimisprotsessi kineetikale ning lähtematerjali ja käärimise kõrvalsaaduse toksilisusele. Labori asutajate sõnul soovitakse olla interdistsiplinaarseks tugiüksuseks ning pakkuda erinevate valdkondade teadlastel biogaasiga seotud uuringutes osalemisvõimalust.

Teadusprorektor Andres Koppeli sõnul tulekski biogaasiuuringutesse kaasata inimesi, kes suudaksid pakkuda teaduslikke tulemusi kogu biogaasi tootmistsükli raames biomassi kasvatamisest kuni tasuvusanalüüsideni välja. Mitmel pool Kesk Euroopas on biogaasitehnoloogiaid olemas ning erineva suurustega tootmisüksustes ka reaalselt kasutusel, ent meie piirkonna ressusside sobivuse hindamiseks on kaasaegse analüüsitehnikaga sisustatud biogaasilabori asutamine oluline samm. Erinevatel hinnangutel on biogaasi näol tegemist Eesti jaoks ühe võimaliku biokütusega, mille puhul saaks ELi poolt määratletud biokütuste osakaalu saavutamiseks vajamineva tooraine rahuldada vaid kohalike biomassiressursside baasil.