Tallinn eraldas reservfondist 400 000 krooni, et kõrvaldada tänavate ääres kasvavaid vanu ja ohtlikuks muutunud puid või nende oksi. Sellel talvel läheb Tallinnas kärpimisele või mahavõtmisele 52 kuivanud puud. Valdavalt on tegemist Tallinnas rohkelt levinud hobukastanite, paplite ja remmelgatega.

Käesolevast aastast alates hooldab Tallinna kõrghaljastust Kadrioru pargi tehnik-arboristide töögrupp. Meeskond on saanud spetsiaalse koolituse puuvõrade vormilõikuseks ja avariiliste puude langetamiseks ning neil on töödeks vajalik tehnika.

Kadrioru pargi direktori Ain Järve sõnul läheneb suur hulk Tallinna puid oma eluea lõpule. “Tallinna kesklinnas ja linna vanemates piirkondades on suuremad istutused toimunud 70–100 aastat tagasi. Igal puul on olenevalt liigist oma looduslik iga, mis linna tingimustes on veel 10–15 aastat lühem,” selgitas Järve.

Pargi direktori sõnul on puudele halvasti mõjunud ka viimaste aastate ilmad. “Viimased kolm aastat on olnud ääretult ebasoodsad. Arvestades põuast suve, sademetevaest sügist ja lumeta alanud käredat talve saamegi tulemuseks iga aastaga suureneva looduslikult surevate puude hulga,” rääkis Järve.

Nähtamatu seen

Ebasoodsad ilmastikuolud soodustavad Järve kinnitusel ka linnaoludest ja vanadusest nõrgestatud puudel juuremädanikuseene ustulina levikut, mis suurendab puudele ümberkukkumisohtu. Seni on seent leitud üksikutes kolletes Kadrioru pargis, Tehnika tänaval ja Kalamaja kalmistul. Tallinna puid uurinud Eesti maaülikooli dendropatoloogi Märt Hanso sõnul on Ustulina deusta ehk lamesüsiku puhul tegemist seenega, mida praegu levinud juuremädaniku tuvastamise seadmetega puutüves enne leida ei õnnestu, kui puu on muutunud juba varisemisohtlikuks, ja seetõttu on tegemist seeneliigiga, mille levikut on raske hinnata.

“Tegemist on nagu radaritele nähtamatu seenega, mis esineb tavaliselt linna lehtpuudel. Seen muudab näiteks ka muidu suhteliselt  murdumiskindlad pärnad nõrgaks. Siin tekib ohuhinnangu probleem, et tuleb puud maha võtta enne, kui areneb reaalne varisemisoht. Seda on aga väga raske määrata ja vähem teadlik rahvas on aldis puude langetamisest skandaali tegema,” ütles Hanso.

Järve kinnitusel siiski paanikaks põhjust ei ole. “Seen ei tähenda, et puude suhtes peaks tekkima foobia. Kindlasti laseme maaülikoolil puude seisundit täiendavalt uurida.”

Langetatakse ja kärbitakse Põhja  ja Lääne piirkonnas

•• Vabaõhumuuseumi tee 87, Ristiku tn 63 ja 79 külgneval haljasalal kuivanud ja ohtlike puude likvideerimine, Vana-Rannamõisa tee 14 kõrval haljasalal ohtlike puude raie, Kopli 87 avariilise papli raie, Akadeemia teel kasvava 14 ohtliku  papli raie, Sõpruse pst 151 äärsel maal kahe avariilise papli likvideerimine, Paljassaare teel  avariilise papli raie.

Kesklinna piirkonnas

•• Suur-Karja ja Karja tn  kuivanud hobukastanite raie ja ohtlike harude kärpimine, Hariduse/Tõnismäe ja Otsa tn hobukastanite raie, Kaarli puiestee 3, 5, 9 külgneval maal ohtlike puude raie, Gonsiori tn hobukastanite ohtlike harude kärpimine, Poska tn 38 külgneval maal avariilise hobukastani likvideerimine, Raua tn 41 kõnniteel kasvava puu ohtlike võraharude kärpimine.

Ida piirkonnas

•• Kose tee 85, 61 ja 61a külgneval haljasalal ohtlike remmelgate ja hobukastanite raie.

Puutüved viiakse loomaaeda

•• Ühe puu langetamise hind on erinev, varieerudes 1400 kroonist kuni 20 000 kroonini.

•• 400 000 krooni sisse mahub puude langetamiseks vajalike liiklusskeemide koostamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jääkide utiliseerimine ja kasutatava tehnika kulud.

••Atraktiivsemad puutüved saab endale Tallinna loomaaed, kes kasutab neid oma hoolealuste turnimis- ja puuride dekoratiivpuudeks. Viimati sai seest õõnsa remmelgatüve amuuri leopard.

Allikas: www.epl.ee