Esmaspäeval, 3. detsembril kogunevad maailma turismiajakirjade poolt parimaks puhkusesaareks hääletatud Balil enam kui 12 000 esindajat 185 riigist, et ÜRO egiidi all visandada uue ülemaailmse kliimakokkuleppe põhijooned.

Kokkuleppe, mis keskenduks kliima soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside vähendamisele pärast seda, kui esimene taoline ühisalgatus – 1997. a Jaapanis sõlmitud Kyoto protokoll, aastal 2012 aegub. Selle kokkuleppe järgi võtsid arenenud riigid kohustuse vähendada aastateks 2008-2012 kasvuhoonegaaside emissiooni 1990. a tasemest 5% võrra. Protokolliga on liitunud üle 170 riigi, kuid mitte maailma suurimad saastajad nagu USA ja Hiina.

ÜRO on kliimamuutuste laastavatest tagajärgedest avaldanud tänavu mitu raportit, mis kõik rõhutavad pakilist vajadust kasvuhoonegaaside emissiooni piirata. Aega reageerimiseks on vähem kui 10 aastat, hoiatavad eksperdid. Kui midagi ette ei võeta, sunnivad tulvaveed, kuivus ja sademete vähenemine sadu miljoneid inimesi elukohast lahkuma. Lõuna-Aasias ja Põhja-Hiinas ähvardab liustike sulamine 1,8 miljardit inimest joogiveeta jätta. Kuivus toob ikaldused ja näljahädad.

Riigid on aga kaugel üksmeelest kes, kui palju ja kas üldse algatusega kaasa peaks minema. Kyoto protokollist näiteks jäi USA kõrvale põhjendusega, et see pärsib riigi majanduskasvu ning annab ebaausa konkurentsieelise arenevatele riikidele, kelle jaoks leping mingeid piiranguid ette ei näinud. Hiina laseb uusi söeküttel jaamu käiku vähemalt ühe igas nädalas ning lööb juba lähitulevikus USAlt üle maailma suurima saastaja tiitli.

Balil ei hakata esialgu veel vaidlema selle üle, milline riik kui palju peaks oma heitmeid piirama. Maksimumprogramm on kokku leppida nn teekaart, mis paneb paika läbirääkimiste ja olulisemate eesmärkide ajakava, mis peaks päädima uue kokkuleppega 2009. aastal Kopenhaagenis toimuval kliimakonverentsil.

Vahetult Bali konverentsi eel tulid EL ja USA läinud nädalal välja algatusega vabastada heitmeid vähendav tehnoloogia kõikvõimalikest tariifidest ja maksudest. See oleks servamisi seotud ka USA juba välja käidud plaaniga luua nn ülemaailmne „puhta energia” fond, mis aitaks  arenevatel riikidel nagu Hiina ja India rahastada keskkonnasõbralikemate elektrijaamade, energiasäästlikemate hoonete jm taoliste rajatiste ehitamist. Uus tüli võib aga tekkida sellelt pinnalt, et mõned arenevad riigid nagu etanoolitootja Brasiilia võivad nõuda  tariifide kaotamist ka biokütustelt. Taolisele sammule on arenenud riigid vastu.

Kliimakonverents Balil kestab kuni 14. detsembrini ning konverentsi aja sisse jääb ka Kyoto kliimaprotokolli 10. aastapäeva tähistamine.

Allikas: Äripäev 02.12.2007.