Mahetoitu ja muid loodustooteid müüvad kauplused on eestlaste hulgas üha populaarsemad, kinnitab viie ökopoe omanik Ave Oit.

Pereäri Loodusjõud asutaja Ave Oit sai esimese ökokaupluse avamiseks indu põhjanaabrite juurest. «Elasime koos elukaaslasega kolm aastat Helsingis ja nägime, et inimesed eelistasid ökotooteid. Nii palju kui rahakott võimaldas, proovisime neid ka ise,» meenutab Ave, kes õppis toona roheliste vaadetega eraalternatiivkõrgkoolis.

Asjaolu, et Eestisse naastes polnud mahetooteid poest saada, viis Ave ja tema elukaaslase Priit Mikelsaare mõtteni oma kauplusest. Veebruaris neli aastat tagasi avati Müürivahe tänaval pood And, kus müüdi Dr. Hauschka looduskosmeetikat ja Jaapani viirukeid. Paar kuud hiljem tehti lahti teine samanimeline kauplus Tallinna kaubamaja B-osas.

Nüüdseks on 15 töötajaga pereettevõttel Tallinnas ja Viimsis kokku neli ökopoodi. Viies avatakse järgmisel nädalal Ülemiste Citys. Kaubamajas on perel koguni kaks poodi. Lisaks kauplusele And, mida Ave nimetab väikseks ökosupermarketiks, avas mõni aeg tagasi uksed Maa, kus saadaval mahetoiduained ja ökoloogilised puhastusvahendid. «Algul ei olnudki plaan nii suur…» mainib Ave.

Mahetoit kassile-koerale

Kaupluses And müüakse peale looduskosmeetika ja viirukite teed-kohvi, gurmee- ja mahetoitu, looduslikke aroomiteraapia- ja vannitooteid, mesilasvahast küünlaid, looduslikke toidulisandeid, keemiavabalt valmistatud rõivaid ja jalanõusid, erialakirjandust ja lõõgastava muusikaga plaate.

Ave sõnul lähevad enim kaubaks toiduained ja kosmeetika. «Toidukaupadest eelistavad inimesed osta kodumaist,» täheldab ta. Eesti mahetalunikelt on saada teed, mett, jahu, helbeid, moosi, leiba-saia, piimatooteid, mune, maiustusi ja köögivilju. Suurima osa kaupluste pakutavast moodustab siiski välismaine, eriti Saksamaalt päri kaup.

Poodide kaubavalikuga on Ave rahul. And ja Maa pakuvad kokku ligi sadat sorti teed, paarkümmend eri maitsega taimset võileivamääret, sama palju pressitud puuviljabatoone ja kümmet liiki külmpressitud õli. Valida saab näiteks ohaka-, kõrvitsaseemne-, makadaamiapähkli-, kanepi-, nisuidu-, soja- ja seesamiõli vahel. Põnevad tooted on Maa poes ka kanepijahust pannkoogijahu ning ökoloogiline kassi- ja koeratoit. «Välismaal saab samalaadsetest kauplustest kõik eluks vajaliku,» teab Ave.

Kvaliteetne kaup

Sageli arvatakse, et ökotooted on tavalistest kaupadest kallimad. «Mõnikord maksab mahetoit tõesti rohkem, kuid kuna see on kasvatatud ilma tehislike väetiste ja tõrjevahenditeta, on ta kõrgema kvaliteediga olles kasulikum nii tervisele kui keskkonnale,» selgitab Ave. «Ökotoit on ka allergiavabam ning maitsvam. Mahetoidul ja tavatoidul on samasugune maitsevahe nagu koduaia- ja poetomatil.»

Hinnavahe tuleb Ave sõnul sellest, et mahetoodetega nähakse rohkem vaeva. Käsitöö osakaal on suurem ja tegemist on väiksemate tootjatega. «Et kogused on väiksed, läheb pakendamine ja transport kallimaks. Kui tootes ei ole kunstlikke aineid, tuleb sellega ettevaatlikumalt ringi käia,» räägib Ave. Ökopoodnik leiab, et tänu rohelise mõtteviisi levikule on huvi ökokaupluste vastu silmanähtavalt tõusnud. Kaupluses And käib tema sõnul päeva jooksul mitusada ostjat. «Käivad nii naised kui ka mehed. Peamiselt inimesed, kes on teemaga rohkem kursis,» sõnab Ave. «Roheline valik on sedavõrd loomulik. Maailmas võikski olla ainult ökopoed, aga see ei ole võimalik, sest ärihuvid on liiga suured.»

Teised ökokaubast

Alo Kivistik

Ökosahvri

püsiklient OÜ Friends Textile juhatuse liige

Ostan Ökosahvrist küllalt palju asju, alates köögi- ja juurviljadest ning lõpetades õlide ja pastatoodetega. Tavalisest poest ostan piima, keefirit ja mõningaid jogurteid.

Ökosahver sobib meile, sest saame kaupa koju tellida. Seda juhtub tavaliselt kord nädalas.

Mahetoodete ja tavaliste kaupade hinnad on kindlasti erinevad, aga ökokaubad on tervislikumad. Oluline on ka maailmavaateline pool. Ökokaubad on kasvatatud viisil, mis üldjuhul ei hävita looduskeskkonda.

Juhan Särgava

mahepõllumees

Saidafarm

Meie mahetooted on tavatoodetega samas hinnas. Läänest tulev toode on muidugi kallim, sest neid tuuakse väga väikeste partiidena. Suur konteiner maksab sama palju kui pisikene partii ja ühiku kohta kulub seetõttu rohkem raha. Kord oli mul astelpajukrahvi Lauri Aaspõlluga juttu, et kui saaks astelpajuõli suure tankeriga Singapuri viia, oleks hind sama mis Otepääl.

Kuna saame mahepõllundustoetust, pole maheda tootmine Eesti tingimustes kallim, või kui, siis tühisel määral. Raskuspunkt on töötlemisel ja turustamisel, sest see on lapsekingades. Seetõttu on hinnasuhe ebaterve, aga jõukamal rahval on ükskõik, kas kartul maksab neli või neliteist krooni.

Allikas: www.postimees.ee 01.12.2007.